Ma tegelikult pean umbes tunnikese pärast arsti juurde kimama, aga selle asemel, et end sättida ja muid toimetusi teha, tuleb hoopis ju blogida! Ning jah, viimaks lähen nüüd arstile: Võttis mõni nädal aega, aga nagu öeldakse, siis parem hilja kui mitte kunagi. Muudatus: Käisin arsti juures ja sain teada, et töötukassast mu teenindaja ajas mulle udu ja mul ei ole kindlustust. Proovin järgmine kord siis uuesti. Natuke pahane on olla, sest tahaks juba kõik korda saada, aga mis seal's ikka. See sissekanne ilmselt pühendub mu eelmisele (ehk sünnipäeva)nädalale ja paljus osas ka toidule, sest... sest seda sai väga palju söödud nii kodus kui väljas ja ma olen oma toiduga väga valiv ka peale selle, et vegan/täistaimetoitlane olen. Käisin näiteks kahes kohvikus, kus olevat väga kiidetud toidud. Ühe kohta pole mitte kunagi halbu sõnu kuulnud, aga voh, võta näpust, tuleb mingi Alice ja kukub vinguma. Kuna aga eelmine nädal ja toidud omavahel tugevalt seoses on, siis otsest piiri kahe teema vahele toppima ei hakka ja vaatab sujuvalt, kui (eba)loogiline see postitus tuleb. Muudatus vol2: Kuna ma avastasin, et see postitus on nii pikk, siis räägin ainult sünnipäevast. Nagu ma varem mainisin, ei olnud ma oma sünnipäevast väga vaimustatud, ei oodanud mitte midagi. Otsustasin olla tänulik selle eest, mis tuleb, mitte pettunud või õnnetu selle eest, mida ei tulnud. Väike vihje teile, see töötab päris meeldivalt, nii et soovitan soojalt sellist suhtumist aeg-ajalt omaks võtta. 17. jaanuari põhitegevusteks oli Vegan V restorani külastus emaga; piljard ema, ta sõbranna ja mu sõbraga ning siis õhtul vanavanemate külastus. Asun kohe Vegan V juurde. Polnud sealt kunagi varem ühtegi praadi või muud soolast toitu tellinud ja olin nii elevil sellest, sest see on see koht, millest ma pole kunagi midagi halba kuulnud. Tihti on see täis broneeritud ja mõnel korral on sinna raske kohta saada. Seega mu ootused olid päris kõrged. Ema tellis tofu musta leiva paneeringus, tal oli seal veel kartuliputru, seenekaste jaaa... midagi veel. Ma tellisin bataadi-kikerherne burgeri. See tegi mu nii õnnetuks, sest mulle ei maitsenud selle roa põhiosa ehk see kotlet. Üldse. Ma võin käsi südamel vanduda, et see ei olnud üldse halb ega midagi, aga ju siis ma olen nii valiv ja pole nõnda suure hulga erinevate maitsetega veel harjunud. Ma ju alles hakkasin näiteks riisi, paprikat ja (eriti kaerahelbe)putru sööma. Olen alles tegelane küll! Kõik omal ajal, eksju. Pluss kuna ma pole peaaegu kunagi fännanud (lehma)piimatooteid, siis ka replikad neist taimsete versioonidena mulle ei meeldi, st valged kastmed, juustud. Tee või tina, aga lihtsalt ei meeldi. Muidugi need mõlemad olid ka seal burgeris sees. Tagasitulles selle juurde, miks mulle see burger ei meeldinud; kuigi ma olen kõige suurem bataadi ja kikerherne fänn ja arvasin, et selle valikuga ei saa valesti minna, siis minu meelest polnud kotletis mitte kummagi maitset tunda. Seal käis üle mingisugune väääga tugev maitse, mis mulle meenutas väga küüslauku ja seda ma ka ei söö. Küüslaugu maitse jääb kauaks suhu, sama lugu oli selle maitsega. See oli mu meelest lihtsalt õudne ja rikkus kogu kotleti ära, sest mitte midagi muud sealt tunda ei olnud. Pärast proovisin teenindajalt uurida, mis seal olla võis, ta pakkus näiteks cayenne'i pipart, aga seda ma söön ja olin just USAs mingi aeg eriti palju tarbinud. Seega ma ei taha uskuda, et asi selles oli. Ema pakkus, et äkki olid lihtsalt mingisugused maitseained/taimed, mis minu maitsemeeltele sümbioosi ei tekita ja lihtsalt ei sobi kokku. Ilmselt nii oligi. Muide, emalegi väga see kotlet ei maitsenud. Nii et ulatasin teenindajale piinlikult tagasi taldriku, kus peal oli poolhävitatud kotlet. Ma isegi vabandasin, ütlesin, et tean, et see on väga ebaviisakas ja kole, aga ma ei saanud sinna midagi parata. Seega ma lihtsalt sõin neid ''friikaid'', mis tegelikult olid midagi muud, ma ei mäleta, mis, meenutasid natukene kaalikaid. Ja siis saia, lehtsalatit, kurki, tomatit ja ananassi. Aga vähemalt need olid head! Võtsin nüüd alles aega ja sõnu, et seda nii täpselt kirjeldada. Oh mind küll. Võin etteruttavalt öelda, et magustoidukogemus oli PALJU parem. Olen Vegan Vst nüüdseks kokku saanud proovida 5 erinevat kooki ja pole pidanud üheski pettuma. Ilmeline lihtsalt. Letis oli 4 erinevat koogivalikut ja meie otsustasime sealt proovida lausa kolme. Šoklaadimuffin, astelpaljutort ja ahjuõunatort. Kõige parem oli ahjuõunatort. Täiesti ebareaalne, kuidas see tundus lihtsalt nagu väike pehme suhkruvati-pilveke suus, mis sulas malbelt ja jättis maheda martsipanimaitse keelele kummitama. Mmmm! Muffin oli nagu muffin- ärge saage minust valesti aru, mitte midagi halba! Aga ei üllatanud. Astelpajutordike oli ka hea; mitte liiga magus, mitte liiga hapu. Selline mõnus. Vegan V meeldib mulle ikka! Läheks sinna iga nädal lihtsalt koogitama-kohvitama küll. (Nii et Vegan V, sponsoreerige mind koogi ja kohviga, heameelega kirjutan teist veel.) Pluss ma tajusin hinnavahet USAga. Mul millegipärast oli meelde jäänud, et Vegan V on kallis, aga järelemõeldes ei ole nagu üldse... Suure prae, mis kõhu täidab, saab vähem kui 10 euroga, keskmine hind vist selline 8. Tuletan meelde, et USAs ostsin pidevalt smuutikausse sama hinna eest nõnda, et ei pilgutanud silma ka. Üks toidukogemus, mis kindlasti vajab veel mainimist, on tort, mille ma tellisin Sandra Sentjurini käest. Ta on mu teada Eestis kõige tunnustatum vegankookide/tortide/küpsetiste(?) kokk. Mul on selline tunne, et see lause ei olnud üldse loogiline ja vabandan, kui ma terminitega mööda panin, aga ilmselt saate aru küll, mida ma mõtlesin. Palusin ema nii väga, et saaksin ta käest pistaatsia-jogurti-mustsõstra tordi tellida. Ja no minu meelest üks parimaid torte kohe kindlasti, kui just mitte parim, mis ma söönud olen. Nii hea, suussulavalt mälestusi täis, samas justkui täiesti uudne maitseelamus. Nii mõnus! Mina küll soovitan teda ka kõigile, kes mõtlevad koogi/tordi tellimisele. Mu ema vist ise väga vaimustuses polnud, aga näiteks vanaema ütles, et kui ei teaks, et kõik on taimne, siis ei ütleks küll. Samuti järgmisel päeval läksin ülejäänud tordiga sõpradele külla, nii et peale minu said 5 inimest oma suud magusaks ja sõbranna ema oli üks neist, kes samuti mainis, et imeline tort oli. Ma juba salamisi ootan uut sündmust ja vabandust, et sealt midagi tellida. Järgmisel korral ma plaanin kirjutada Basiiliku restoranist ja kuulsa blogija Palja Porgandi menüüst, Vigri kohvikust jaaaa Blissi kohvikust. Nii palju kohvikuid! Eks näis, mis täpselt saan. Mõtteid natuke on.
Järgmise korrani. :)
0 Comments
Leave a Reply. |
Autor(Vegan)jäätisegurmaanist reisisell. Kuna mu süda kuulub nii mitmetele kohtadele ja inimestele korraga, siis ka see blogi ei keskendu ainult ühele teemale. Tundub sobimatu. Arhiiv
June 2018
Kategooriad |