Rääkisin täna just Jummel Juurikaga- jummeljuurikas.wordpress.com/- blogidest ja blogimisest jms. Tegelikult räägime sellest üsna tihti, ikka ja jälle tuleb tahtmatult ja hoiatamata millegagi seoses see jutuks.
Avastasin, et EBAle(Eesti Blogiauhinnad) on avatud registreerumine ja küsisin kohe esimese asjana ta käest, kas ta on juba registreerunud. Jess! On ikka. Mina hoian talle pöidlaid, kuigi päris selle õige teemani on mitmeid kuid aega. Anett küsis minult vastu, kas mina ka ikka end nomineerin... Eeeeeeeeeeeeeeeeeee.... ...no.... okei? Mul pole ju midagi kaotada. Vist. Mõtlesin pool tunnikest ja panin siis end ''Aasta uustulnuka'' kategooriasse. Suure tõenäosusega unustan juba ülehomme üldse äragi, et seal kirjas olen. Väga asjalik, ma tean. Siit läheb nüüd teema sellele, et mõeldes, kuhu end kategoriseerida, taipasin, kui kaootiline kirjutaja ma olen. Algselt tahtsin selle blogi teha: 1. ainult inglise keeles ja 2. ainult reisimisest. Mis on saanud? Siit leiab kõike ja eriti just lõpetamata teemasid. Mu blogi stiil on hullem kui puder ja kapsad. Alustasin inglise keeles reisimisest kirjutamisega, siis jätkasin peaaegu reisi teemal ehk kolimine välismaale, aga otsustasin seda eelkõige ema ja vanaema jaoks eestikeelsena teha. Peale seda tulid vahele lihtsalt igapäevased suvalised jutukesed, tujupuhangud. Mõnikord toitu, mõnikord moodi. Ja-jah, mida mina ka moest tean! Ja kõige tihemini vast siiski reisimisest. Paar korda kirjutasin, et liigutasin end tavapärasest rohkem. Vist nagu mingi sporditeema. Nüüd olen jõudnud sinnani, et ma tahaksin kuidagi mingisugust kindlamat korda oma blogisse lüüa, tahaks midagi selgemaks teha. Justkui tahaks kategoriseerida, et oleks visuaalselt ilusam ja ka kergem midagi leida. Samas ma mõtlen... kas seal on väga vahet? Hmm, ma ei tea. Kui millalgi tunnen, et see vajab muutust, siis küll ma vast midagi muudan. Ma vist olen liiga väsinud, et selle üle pikemalt mõelda. Jõudsin veel Anettiga muidugi naljatleda, et kui väga tahta, siis sobitaks kuidagi mu blogi spordi ja tervise teemade alla ka. Ma küll otseselt fitnessi-guru ei ole, aga ma tunnistan, et mu sõrmed on küll sellest kirjutamisest paar maratoni maha jooksnud. Hea blogisport(spurt) on olnud. Hetkel olen peaaegu rahul. Mõtlen ainult, kas kustutan inglisekeelse osa ära või jätan praegu selle sinna kopitama. On väga mitmeid reisilugusid, mida sinna tahaks kirjutada, aga kuna ma tahan seda nii detailselt teha, siis see nõuab minult aega. Nõuab, et mul oleks kõige muu olulisega tegelemiseks vähemalt 28 tundi ööpäevas. (Parandus: peitsin hetkel selle leheosa ära, sest osa infot on aegunud ja vana.) Lõpetan nüüd järsku sellel toonil, et silmad ei püsi enam lahti olenemata sellest, et mul oli mitu plaani veel kirjutamise osas. Endiselt ootan julgelt tagasisidet blogi kohta. Mida muuta-mida jätta jne. Ja aitäh neile, kes vahel mulle ikka (üldiselt Facebooki) kirjutavad midagigi blogi kohta. :) Tore on! Kosutavat und, Eestimaa!
0 Comments
Leave a Reply. |
Autor(Vegan)jäätisegurmaanist reisisell. Kuna mu süda kuulub nii mitmetele kohtadele ja inimestele korraga, siis ka see blogi ei keskendu ainult ühele teemale. Tundub sobimatu. Arhiiv
June 2018
Kategooriad |