Plaanisin tegelikult eile õhtul kirjutada, aga järsku läks tuju ära. Täna aga on mul vastupidiselt nii hea tuju, sest tänane päev on hästi lahe olnud! Põhjuseid sellel on mitu. Alustan sellest, et järjekordse kooliteega sai praeguseks lõpparve tehtud. Olin 2 kuud Tallinna 32. keskkoolis põhikooli inglise keele õpetaja. Väga pikad, väsitavad, aga ka toredad ja teguderohked paar kuud on olnud. Mu süda muutus nii härdaks, sest see oli uskumatu, kui palju ilusaid sõnu ma sain nii õpilastelt kui ka õpetajatelt! Muidugi oli mu kott koolist väljudes paksult magusat täis! Ma ei oskagi kohe midagi öelda. Neljapäevad on alati olnud muidu liiga pikad ja liiga väsitavad, aga tänane oli hoopis teistsugune. Meie koolis oli ka teatrinädal, mille raames sai mitmeid, ka meie enda õpilaste poolt, näideldud etteasteid näha. Täna käisin ühe viienda klassiga gümnaasiumi etteastet vaatamas ja see oli väga vinge! Tekitab endal ka salamisi isu näitlemisega tegelemiseks. Mulle meeldib, et viimased päevad on nii palju päikesepaistelisemaks läinud, tekitab kohe sisse tahte ja tuju millegagi tegelemiseks, energiat on märgatavalt rohkem. Mis nüüd siis kah edasi, Alice? Vot sellised uudised, mis ei peaks nüüd mu tuttavaid küll enam üllatama, et lendan jälle minema. Eesti pinnalt pühin tolmu laupäeval ja seda terveks aprillikuuks. Esialgu peatun Inglismaal kaks nädalat, sellise imevahva pere juures nagu Jummel Juurikas: jummeljuurikas.wordpress.com/. Ma olen seda juba nii-nii kaua oodanud, et sinna saaksin lennata! Edasi pakin oma kodinad kokku ja lendan tagasi USAsse. Selle seiklusega on järgmine lugu, et mu ema ja vanema ostsid oktoobris piletid, et mulle sinna külla tulla, aga ma ju tulin oodatust varem tagasi. Ja kuna nad inglise keelega end väga mugavalt ei tunne, siis lubasin neile, et töötan, teenin raha ja lendan koos nendega! Meiega liitub Eestist ka mu gümnaasiumiaegne paralleelklassiõde. Seega saab tulema üks vahva reis! Ootan juba kõike nii väga ja loodan, et kõiksugu situatsioonid mööduvad ilma suuremate viperusteta. On veel palju planeerida ja teha. Üks asi veel! Ma ei ole kindel, kui palju või millal ma siia satun, aga ehkki Anett mind Inglismaal vahel arvuti taha ka lubab. Meil tegelikult üht-teist plaanis küll, millest siin pajatada. - Vahepalaks natukene juttu, mis ei puutu üldse asjasse, aga see oleks liiga lühike, et eraldi postitusena jagada. Eelmisel nädalal oli koolis pallimängudenädal, mille jooksul korraldati erinevaid mänge ja turniire igapäevaselt. Mega-mega lahe oli näha, kui paljud selles kaasa lõid ja kuidas üldse asjalikult vahetunde ja vaba aega kasutada saab. Reede öösel toimus esmakordselt selline üritus nagu pallimängudeöö, see sisaldas endast korvpalli ja võrkpalli. Võistlesid 9.-12. klassid ja õpetajate tiim, kuhu ka mina oma panuse andsin. Tahtsin lihtsalt ära mainida, kui mõnus see üritus oli! Natukene ängistav alguses, sest ma ei tundnud kedagi/ ei suhelnud kellegagi, aga siiski kõik ole väga vahva ja mul läks ja täitsa hästi, mis on ainult suur pluss selle kõige juures! Ma olin võrkpalli mängimist nii väga igatsenud ja küllap ma vast seepärast end sinna sisse määrisingi. Õpetajad võitsid kõik mängud, he-he! Muide, ma mängisin võrkpalli peaaegu üle poole aasta. Viimati mängisin USAs ja olin siis ligi 3 kuud lahases parema käe pöidla sisemise külgsideme rebendi tõttu ja see oli nüüd esimene kord üle pika aja mängida. Natukene muretsesin ka oma sõrmekese pärast, aga kõik läks enam kui sujuvalt. Nii tore oli! PS! Kui keegi mõtleb gümnaasiumisse mineku peale või uue õpetajaameti peale, siis soovitan seda kooli soojalt. Kolleegid on nii toredad, abistavad ja toetavad; kooli vaib on väga soe ja üldse on seal tore. - -
Nüüd lõppu natukene juttu minu kuulsuse radadelt. Eks ma muidugi tegin natukene nalja, aga natukene jälle ei teinud ka. Saa siis nüüd jälle aru minust, eks. Asjalood on sellised, et nagu ma varem maininud olen, siis panin end EBAle(Eesti Blogiauhinnad) kirja. Ühel ilusal päeval sain meili, mille pealkirjas oli sõna ''Õhtuleht''. Mu süda jättis kahtlemata vähemalt ühe löögi vahele. Asja lähemalt uurima hakates tuli välja, et minugi sooviti EBA jaoks teha intervjuu. Küsimused ja vastused avalikustatakse 17. aprillil. Eks ma hoian teid kursis ja vaatame, mis sellest uutmoodi seiklusest saama hakkab. Või kas hakkab. Panen siia lõppu ka ühe ime-imearmsa luuletuse, mille üks mu õpilane mulle täna kirjutas. :) Kas oled see sina, Alice, kes tuli sealt imedemaalt? Oled see sina või ei, aru ma ei saa. Sa oled ju samasugune lahke, armas, ilus ja toetav ka. Või oled sa hoopis propelleriga tüdruk, kes lendab üle maja? Ei, sa oled hoopis minu armas õpetaja! Vahvaid lähenevaid pühi! Jätke kanad ja nende munad vahelduseks rahule, aga värvige-joonistage niisama! :)
2 Comments
Loreta Emilio
3/30/2022 11:52:04
DR ISIKOLO on lihtsalt parim loitsujuht ja abimees. Minu nimi on Loreta Emilio. Austusest teie ja teie loitsude vastu pean selle tunnistuse kõigile teatavaks tegema. Olen käinud teistel loitsulugejatel, ilma et oleksin tulemust näinud. Ma lihtsalt soovisin, et tuleksin varem teie juurde, sain sinust parima. Mu endine abikaasa oli aastaks ära ja ma käisin igal pool ja teistelt loitsumeestelt abi otsimas, kuid tulemust ei olnud enne, kui mu sõber tutvustas mulle dr Isikolot. Pärast armastusloitsu tegemist sain temalt lõpuks kõne. Tema loitsud tegid imesid ja mu abikaasa on tagasi täis armastust. See on ime! Ta tuli järsku tagasi lilledega ja ütles, et ma peaksin talle andeks andma, ma olin tõeliselt üllatunud ja šokeeritud, kui mu mees põlvitas, paludes andestust ja et ma teda tagasi võtaksin. armastus ja õnn taastusid. Suur tänu Dr Isikolo. Kõik, kes otsivad õiget loitsulugejat, peaksid võtma ühendust DR ISIKOLOga e-posti teel: [email protected]. Samuti saate talle WhatsAppi saata numbril +234-8133261196.
Reply
Leave a Reply. |
Autor(Vegan)jäätisegurmaanist reisisell. Kuna mu süda kuulub nii mitmetele kohtadele ja inimestele korraga, siis ka see blogi ei keskendu ainult ühele teemale. Tundub sobimatu. Arhiiv
June 2018
Kategooriad |