Pean ikka igal korral vabandamisega alustada, muidu poleks see õige Eesti kodanik. Seega vabandan, et mu viimased postitused pilditühjad on, mul pole kuskilt asjakohaseid pilte võtta ega neid ka kuskil teha.
Minnes nüüd teema juurde, siis ma pean oma mõtted võimalikult kiiresti välja saama endast, muidu pole neist mingit kasu. Täna läksin kooli(loe: tööle) üsna väsinuna, mõtlesin eile, et jube lahe oleks kaua üleval olla, oma kohustusi edasi lükata ja neid ikka mitte ära teha. Pluss muidugi väga muid asju ka ei luba endal teha kuni olulisemad asjad tehtud saavad. Väga asjalik, Alice, väägaa asjalik. Ma olen täiesti hämmeldunud, kui palju ma koolis kiita saan. Okei, tegelikult see pole nüüd jumal-teab-mis-palju, aga see on vist küll esimene koht, kus mind nii palju kiidetakse. Häid sõnu kuulen vist nädalas ikka korra, ma arvan. Üldiselt on nii, et kui keegi midagi kiidab, siis sama päeva jooksul juhtub seda veel. Kui kellelegi praegu tundub, et ma olen jube egoistlik ja isekas, siis...? Ma ei oskagi midagi muud öelda, kui et ma väärin seda väga, eriti peale poolt aastat musta auku, kus arvasin, et minust ei ole kasu, et olen täiesti asjatu kaltsakas. Ennast tuleb osata hinnata, sest sellest sõltub see, kuidas teised sind kohtlevad. Täna sain aru, et helde õpetaja ei = hea õpetaja ega range = halb. Mõnedel päevadel viimasel ajal olen pidanud osade oma klasside/õpilastega kurjustama lausa täitsa nii, et ma tõstan häält päris palju. Eeldasin, et see ilmselt ehmatab lapsi väga ja nad hakkavad minust teisiti arvama. Võtke näpust, päris nii ka pole. Istudes täna ühe kolmanda klassi tunnis, hakkas mind huvitama, millised õpetajad lastele meeldivad. Lähenesin sellele nii, et küsisin, milline õpetaja on nende lemmik. Minu suureks üllatuseks hõiskasid ikka väga mitmed minu nime! Hakkasin naerma ja ütlesin, et nad ei pea mind vastama pelgalt seepärast, et ma ise seda küsisin; ma ei ole tulnud mõttega saada kellegi lemmikõpetajaks, seega ei pea seda varjama, kui ma õpetamises halb olen. Polegi end kunagi selles heaks pidanud. Siis nad olid hetke mõttes ja ütlesid, et siiski mina. Teine õpetaja, kelle nimi tuli esile, oli üks kehalise kasvatuse õpetaja, keda ma küll paar korda majapeal näinud olen, aga muidu pole üldse kokku puutunud. Ta tundub inimesena tore küll, jah, aga ei tea kahjuks, milline ta õpetajana on. Lapsed rääkisid, et ta on tegelikult hästi range, aga see-eest lõbus. Mulle tuli meelde see aeg, kui ma andsin oma klassidele esimest korda tundi. Ma küsisin, milline oli eelmine õpetaja, mis olid ta head omadused, mis halvad ja kuidas ma saaksin temast parem või vähemalt samaväärilinegi olla. Mulle imestuseks tuli vastus, et ta oli igav. Mõtlesin, et ohohh, miks küll? Sain aga teada, et seepärast, kuna ta ei keelanud neil midagi kunagi teha. Istusid telefonis, siis istusid, ropendasid, siis ropendasid, tunnitööd ei teinud, siis, noh, ei teinud. Ühesõnaga mõtlesin ma selle teema üle päris kaua. Sain kinnitust, et range õpetaja EI = kuri inimene ja helde õpetaja EI = hea inimene. Ma ei pea end kõige rangemaks, aga mu tunnis peab siiski valitsema kord. Ma olen märganud, et õpilastele meeldib, kui nad saavad õpetajaga lihtsalt suhelda. Kui nad saavad õpetajaga suhelda nagu tavalise inimesega. Kui selline suur hirmu ja autoritaarsuse vahe on väiksem, hakkavad õpilased tegelikult õpetajat palju rohkem austama, sest nad saavad aru, et ta on ju ka kõigest inimene! Tuleb tunnist võtta natuke aega, et kasvõi rääkida millelgi väga tavalisel ja igapäevasel; sellest, et ilm on soe või mis eile telerist tuli. Mõni hea nali siin ja seal vahel on ka väga oluline. Samas tuleb näidata, et sa ei tee nalja, reeglid on reeglid ja kui keegi läheb üle piiride, siis tuleb ka karistada. Muidu nad arvavad, et sa ajad lihtsalt mõttetut mulli ja nad ei karda piire ületada. Tagasi tulles kiidujutu peale, siis sain täna jälle positiivseid sõnu. Ma ei teagi, kuidas tema ametit nimetatakse, aga meil on koolis selline proua, kes tegeleb ruumide ja tunniplaanide ja muu sellisega. Ma käin alati küsimas ja märkamas, kui midagi on. Täna ütles ta mulle: ''Tead ma tahan sind kiita, et sa oled kogu aeg nii särav ja hakkaja!'' Täiesti uskumatu! Ma olen ka kõigile niii-iii-iii tänulik heade sõnade eest! Mul on nüüd koolis ehk tööl jäänud veel 2 nädalat ja 3 päeva! Ja ps, ärge unustage olla oma soovidega ettevaatlikud, sest need kipuvad täide minema! Rohkem päikest ja häid sõnu!
0 Comments
Leave a Reply. |
Autor(Vegan)jäätisegurmaanist reisisell. Kuna mu süda kuulub nii mitmetele kohtadele ja inimestele korraga, siis ka see blogi ei keskendu ainult ühele teemale. Tundub sobimatu. Arhiiv
June 2018
Kategooriad |