Järgmine osa kuni - märgini on kirjutatud eelneva nädala jooksul. Siin postituses on jälle 100 erinevat asja üheskoos, sest puder ja kapsad on ju ikka ühe õige vegani lemmikvärk, eksole. Ma olen osade kokkupuutunud vahetusõpilastega jõudnud sellistele järeldustele, et keegi meist ei saa: 1. vara magama, 2. hästi magada ja 3. vara üles tõusta. Ja seda on päris naljakas näha, kui suur kergendus see kõigile on, et mõnes mures ei olda üksinda. Aga eks see ongi kogu selle vahetusõpilase kogukonna tunde võlu. Teisalt on see jälle kurb, et kõigil täpselt samasugune lugu viimased 2 nädalat on olnud. Samas olen ma täheldanud, et sõltumata mu üsna elavast ja seltskondlikust loomust, olen ma siiski introvert. Kõik teised räägivad, kuidas nad nii väga juba toakaaslast tahaksid, sest üksinda õhtuti toas olles hakkab igav või kurb ja lõpuks on neil üksik tunne just seepärast, et pole toas kellegagi juttu ajada. Mul on täiesti risti-vastupidi. Mul on just heameel tulla tuppa ja olla üksinda vaikuses (või siiski, valetan, enamasti muusikalainel) ja enda sotsiaalsuse patareisid laadida ja mitte muretseda selle pärast, kas keegi kuskil kõrval tunneb ennast hästi või kas ma peaks tule kustu panema või mis iganes. Kohe saab 2 nädalat täis ja ma ALLES TÄNA avastasin, et mu laua kohal on väike tuli ka... ma olin kogu aeg nii suures paanikas, et siin ainult täistuli on. No, tule eile meile, Alice... Ma ei oskagi isegi öelda, mis ma vahepeal teinud olen. Suuresti mitte midagi, aeg-ajalt linna avastanud, enamasti toas istunud. Kuidagi jube raske on ennast toast välja saada ja kui saan, siis ka alles õhtul, umbes 16-17 paiku. Ja siis juba paari tunni pärast on väljas kottpime ja tunne, et päev jälle raisku lastud. *Kirjutab Alice, kes taas kogu päeva just toas arvuti taga veetis. Ma tegelikult tunnen, kuidas mu jalad ja lihased kanged on ja tahaks nagu rohkem liigutada, aga samas... ma ei tea, mis värk on. Üldse, terve päeva midagi teha ei taha või ei viitsi ja siis tuleb hilisõhtu ja tahaks ukulelet mängida ja kirjutada ja lugeda ja ja ja kõike, kõike kohe ja praegu! Sest miks mitte! Maruvahva, Älisss, maruuuuuvahva. - Küll aga sain vahepeal tuttavaks ühe uue neiuga, ta on päris Hiinast. Mulle meeldib, kuidas inglise keeles nad ütlevad, et ''I am from the Mainland'' ehk siis tõlkes nagu ''Ma olen pärit... põhimaalt(?)''. Mina teadsin seda väljendit, aga näiteks ühele taanikale tuli see üllatusena. ''Et nii te siis kutsute Hiinat? Põhimaaks?'' Igatahes, mulle just jõudis kohale, et ma siin sujuvalt adopteerin üksikuid mahajäetuid lapsi. Las ma seletan. Helen, see Hiinast pärit tüdruk (väga mitte Hiinalik nimi, eks? Mind ka üllatas), kirjutas üks päev vahetusõpilaste Whatsappi gruppi, kuna üks ekskursioon tühistati, siis see tähendab tema jaoks kahjuks järjekordset toas istumist. Keegi sellele ei vastanud, aga ma otsustasin sabast kinni haarata ja kirjutasin talle, kas ta tahab midagi mingi päev teha. Järgmine päev läksimegi randa avastama ja sööma. Väga vahva oli ja ma sain väga palju huvitavat Hiinast teada. Nad on kasvatatud ikka päris konservatiivselt: gümnaasiumis ei tohi neiud meikida, juuksed peavad olema kogu aeg kinni jne. Kui kellelgi märgatakse meiki, siis tuleb suur vestlus vanemate ja direktoriga, et miks välimusele rohkem tähelepanu pööratakse kui õppimisele, mis määrab nende tuleviku, sest lõpueksami tulemustest sõltub, mis inimesega on tegu. Umbes selline teema. Siis ma uurisin ka selle kohta, miks nad tahtlikult ei päevita. Ta ütles, et laialt levinud arusaam on see, et päevitamine on kuidagi räpane. See idee randist ja muutunud nahatoonist on räpane. Huvitav. Samuti ujus ta esimest korda elus paar nädalat enne Hong Kongi tulekut. Rääkis, kuidas Hiinas on kõik palju odavam ja kuidas seal on elamiseks palju rohkem ruumi ning suuremad kodud. Ta on selline armas. Ta ei saa vist kõigest aru, mis ma inglise keeles räägin. Ma ei tea, kas asi on mu aktsendis(?) või selles, et ma räägin enamasti üsna kiiresti, aga vahepeal ma olen märganud, et ta tõstatab mingi teema, mida me juba varem katsime ja siis on mingi asja üle üllatunud, mida ma talle juba rääkinud olin. Hmm... Aga kui ma siin enne rääkisin adopteerimisest. Ühel päeval sain läbi Instagrami juhuslikult tuttavaks Andjelaga Serbiast, kes muidu õpib Hollandis, aga on samuti Lingnanis vahetusaastal. Ta on ainus serbiakas, nagu ma olen ainus eestikas. Igatahes otsustasime ka kokku saada mingi päev. Nüüd on sellest päevast saanud mitu päeva ja me oleme siiamaani üsna hästi klappinud, mille üle mul on heameel (jee!). Kui kõik plaanipäraselt läheb, siis me ilmselt lähme ka koos kuhugi reisile, aga muidugi ette ennustada ei saa ja ära sõnuda ka ei taha. Samuti käisime kolmekesi ühe korra väljas. Kõik üksikud tuleb ikka kokku viia! Muide! Esmaspäeval lõunapaiku sain ma oma toakaaslasega tuttavaks! Ta nimi Yen, kohalik, õpib ärindust Lingnanis teist aastat. Huvitav on muidugi see, et sisse tulles tema minu nime juba teadis, aga ma isegi ei teadnud seda, kas ma saan toakaaslase või millal ma saan toakaaslase. Ja natukene veel huvitavam lugu on nüüd see, khmnatukepiinlikkhm, kuidas ma talle peale vaadates, ma pean ausalt tunnistama, ei oleks osanud öelda, kas tegu on poisi või tüdrukuga. Tal on lihtsalt nii neutraalne välimus, lühikesed juuksed ja neutraalne riietusstiil. Päris tõsiselt ka. Me oleme temaga väga, väga vähe suhelnud, sest ta elab umbes 80% ajast siiski kodus ja käib siin ainult siis, kui tal on loengud hommikul vara. See tähendab, et ööbib siin umbes 1-2 päeva nädalas. Minu jaoks täiesti ideaalne diil! Eks ta on natuke tagasihoidlik ja vaikne, aga sellised on enamik kohalikud siin; ja ma pean ütlema, et ega ma isegi eriti palju jutukam pole olnud. Muide vol2! Esmaspäeval käisin võrkpalli...trennis? See polnud trenn, see oli... Oeh, ma olen nii pettunud selles! See pidi olema nö selline proovitrenn, kus treener vaatab kõikide oskuseid ja valib endale tiimi välja. Tegelikkus oli ikka väga nõme. Las ma seletan: 1. Treener ei rääkinud mitte sõ-na-gi inglise keelt, ainult kohalikku. Ja kuna asiaadid on suures osas ise äärmiselt tagasihoidlikud ja vaiksed, siis ega keegi meile neljale vahetusõpilasele midagi ei tõlkinud ka kuni me ise ei küsinud. Ja nii iga. harjutuse. järel. Treener isegi ei pannud mitte mingit panust sellele, et me kaasatud saaksime. Mida iganes? 2. Jaaa no kirsiks tordil oli see, et peale poolteisttundi ütles ta, et kuna juba oktoobris tulevad mingid tähtsad võistlused ja tal tegelikult on kaks tiimi juba olemas, kelle omavaheline dünaamika on juba eelneva(te)st aasta(te)st paigas, siis uute väljatreenimiseks pole aega. Ja muidugi selle lasime ka teistel meile tõlkida. Seega... ajaraiskamine. Oleks võinud sellest alustada. Natukene kurvaks tegi, aga õnneks meil on siin piisavalt palju aktiivseid vahetusõpilasi, kes ise korraldavad ruumi- ja pallirendid ja hakkame vist omavahel siis aeg-ajalt niisama mängimas käima, kui kõik hästi läheb. Küll aga tunnen, kuidas mu kogu keha lihased ääretult kanged on ehk siis märk sellest, et tuleks rohkem liikuda, eksole-onju. Nonii, nüüd jõuame aga selleni, et ahoi ja valleralleraa, sest mul hakkas ju sellest nädalast kool, mis tähendab, et tegu on mu 14. õppeaastaga olles õpilane ja 16. õppeaastaga üleüldse olles kooliga seotud. Kuigi esmaspäev on mul koolivaba, sest ma üritasin tunniplaani sättida nii, et mul oleksid pikad nädalavahetused, et kergem oleks kuskil reisidel käia (jess, vähemalt millegagi sain hästi hakkama), siis see tähendab seda, et mul olid alles esimesed kaks loengut täna (3. september, teisip). Esimese loengu nimi oli ''loominguline eneseväljendus muusikaga'' ja see kestis kolm tundi. Õnneks pole tegu mingi igava kuulan-mida-lektor-maha-loeb loenguga, vaid selles on palju interaktiivsust, videosid, muusikat, arvamusi, defineerimisi, mingil määral kindlasti filosofeerimist, kultuuridevaheliste eripärasuste analüüsimist jms huvitavat. Samuti tuleb kalligraafiat, kritseldamist, tantsimist ja igasugu muud, ka külalis''esinejaid'' Hiinast ja Ühendkuningriikidest, kui mul nüüd õigesti meelde jäi. Mulle meeldib, et professor üritab rõhutada seda, et kreatiivsuse ja emotsionaalsuse väljendamiseks läbi kunsti ei pea olema professionaal või alast tehniliselt teadlik. Tõotab tulla pigem huvitav kursus. Üsna vaba õhkkonna ja käekäiguga ka. Õppejõud on ise muidu kohalik, mängib professionaalsel tasemel tšellot ja mingit... Hiina kohalikku pilli, mille nimetust ma ei tea. Kusjuures, mõlemad professorid, kes mulle täna loenguid andsid, toetavad õpilasi protesteerimisel. Nad mõlemad ütlesid, et protesteerimisega seoses puudumised on põhjendatud ja üldse olid väga toetavalt ja meeldivalt sel teemal meelestatud. Teise loengu professor ütles isegi midagi sellist: ''Teid on täna siin nii palju. Ma arvasin, et enamik teist on protesteerimas. Sest te peaksite olema... siis teeksite ühiskonna jaoks midagi kasulikku ka siin istumise asemel.'' Teise aine nimi oli ''armastus ja seksuaalsus''. Seda annab meile sakslane, kes on õppinud filosoofiks ja programmeerijaks ning see kursus ongi filosoofiline lähenemine nendele teemadele. Tema kursuse kontuur on üsna selline, mis muidu vist üldiselt Euroopas või vähemalt Eestis on: sisukad loengud, arutelud, kodune lugemine, 2x eksamit, väike uurimus ja ettekanne ning kirjalik lõputöö/essee. Kuigi loengutes me otseselt midagi peale arutelu tegema ei pea, siis kogu see muu teema on ikka korralik hunnik asju. Ta on üsna range ja distsiplineeritud, mis mulle iseenesest meeldib, aga samas on ta ka väga vaimukas. Pluss, meil on loengus üks kohalik kutt, kes itsitab iga asja peale, nagu ta oleks uuesti 15. Samuti ta küsis nii palju küsimusi, et me kõik viskasime ta üle nalja lõpuks. Vähemalt oli meil kõigil lõbus! Mõned head killud selle professori repertuaarist: - ''DEADline consists of two words, no best before or expires after; DEADline means you're DEAD after that.'' - seda ei saa eesti keelde tõlkida väga hästi, nii et jätan selle nii. - ''Ärge saatke mulle e-maile. Kui teil on mingi probleem, tulge astuge mu kontorist läbi, ma muidu istun seal päevad otsa igavuses, sest keegi seal ei käi. Võite e-maili saata ainult erandjuhtudel, näiteks siis, kui tahate teada anda, et surite eile ja homsesse loengusse ei jõua.'' Samuti tuli välja, et mõlemad need kursused on Lingnanis esmakordsed, seega ma olen topeltkatsejänes. Aga, muidugi, ma unustasin rääkida, kui vahva on klassiruumide otsimine, kui sul pole olnud kämpuse tuuri ja pole üldse muidu aimu, mis värk on! Mind aitab välja palju see, et koolil on oma äpp ja äppis on kooli kämpuse kaart. Samas mulle meeldib see, et kummaski aines ei ei kasuta või ei tohi kasutada telefoni ega arvuteid. Värskendav, kaasav ja mõistlik, aitäh. Siiamaani on kool muidu põnev ja ma olen valmis järgmisteks päevadeks! Kuigi ma olen protestidest siiamaani otseselt täiesti puutumatu olnud, siis ühel päeval siiski tervitas kodu lähedal metroojaamas meid selline vaatepilt. Ca 20-30 minutit hiljem saadeti vahetusõpilaste gruppi hoiatus, et sealt võiks eemale hoida, sest politseinikud on kohal ja midagi on käest ära. Kahju, et leidub neid nõmekaid, kes otsustavad rahulikku ja asjalikku protesteerimist ära kasutada vabandusena vandaalitsemiseks. Ja sellenädalane faktiring:
- Ma olin täna-aastat-vana, kui ma sain teada, et siinsed pöidlasuurused prussakad LENDAVAD. Aitäh, elu. Olid armas! - Rotid peaksid siin olema väikeste jäneste suurused... aga vot, seda ma vist lihtsalt ei taha uskuda. Pole näinud, ei oska kinnitada. - Kohalikud ärkavad ellu öösel. Kella 1 ja 3 vahel on ühikates meeletu möll, ilge kisa, itsitamine, ustega paugutamine ja ma ei tea, mis kõik veel. Ma ei jäänud eile üle tunni aja seepärast magama. Õnneks Carmen hoiatas mind pappseinte eest ja mul on kõrvatropid kaasas. Aga, johhaidi, inimesed, magage ka, palun. - Ma olen siin üksinda ringi käies NII omas mullis, et ma kõndisin täna KOLM korda mööda kohalikest, kes mind teadsid ja mind tervitasid ja ma ei tundnud ära ja kahel juhul ei jõudnud isegi reageerida, et vastu trehvata. Väga piinlik. Pole ime, et räägitakse, et ''need Põhja-Eurooplased on ikka nii tuimad ja külmad ja ülbed''. Ja nüüdseks on kell oi-kui-palju-ups-liiga-palju ja Alice'il on umbes viimased 4 tundi juba uneaeg olnud, seega lehvitan tulevikust, olge vahvad ja hoidke mind ka kursis sellega, kuidas teil endal läheb! PS! Sõbralik meeldetuletus iseendale (ja miks mitte ka teistele): joo (VEEL) rohkem vett!!!
0 Comments
Ma vist isegi juba tahan, et kool peale hakkaks, sest see tundub hetkel kõige põnevam olevat. Ja kuigi paljud erasmused(ma kutsun vahetusõpilasi nii) teevad omavahel nalju, et ''pfff... keegi tuli siia õppima ka või?'' siis no, andeksi, aga ma natukene tulin seda ka ikka tegema. Huvitav ju! Muidugi mul saab olema äärmiselt põnev oma klassiruume otsida, sest mul pole kämpusetuuri olnud(tänks, Finnair, et mu lende 48h edasi lükkasid) ja siin kämpuses on no... palju maju ja igal majal omad uhked nimed. Lugu on lihtsalt selline, et mul hetkel on natukene igav ja üksik. See lihtsalt seepärast, et mul pole mingit gruppi/koolikaaslaseid, kellega paljud teised erasmused siia on tulnud. Seega ma isegi olen mõelnud, et miks ma nii vara siia pidin tulema. Oleks võinud rahulikult nädalakese hiljem tulla, oleks saanud veel sõprade ja pere jt aega veeta ja lihtsalt olla. Aga noh, oleks-poleks, eksole. Mulle tundub, et sisse on elada kergem siis, kui on midagi üsna kohe teha, sest kui kaks nädalat lihtsalt olla... siis, meh. Ma ei teagi. Võib-olla mulle lihtsalt meeldib vinguda asjade üle? Samas ma tean, et kui kool peal on, siis ma parastan endale, miks ma oma vaba aega paremini ära ei kasutanud ja seda ei nautinud jne. Elu! Paljud on minult uurinud vahepeal, kas ma enam taanikatega ei suhtle või mis neist sai. Ikka suhtlen, aga 2/3 sellest pundist läksid Filipiinidele. Samas, ilmselgelt nad räägivad omavahel suure osa taani keeles, kuigi muidugi kaasavad mind ka ja vabandavad, kui vahepeal liiga pikalt emakeeles rääkinud on. Ja eks neil omad plaanid ja omakeskis kondamised ka. Küll aga sain vahepeal kahe uue taani tüdrukuga tuttavaks, kes on seltskonnale lisandunud, sest nad on teiste taanikatega samalt kursuselt. Käisime nendega eile linnas ja ma nägin ära, milline kohalik ööelu on. Tänavatel karjub ühe baari muusika teisest üle, sind veetakse kättpidi baaridesse, ''we have happy hour, come sit down'' ja samal ajal üritad mitte oma sõpru teiste vahele ära kaotada. Samuti tegid ühed kohalikud, kes olid meiega võrreldes üsna vanad, ma eeldan, et 50-60 kindlasti, ühe taani tüdrukuga pilte, sest... ilus heledate silmade ja juustega eurooplane ju! Seega, minu eeldused läksid paika, et minu juuksevärv pole siin midagi nii eriline. Jõudsime kokku istuda kolmes erinevas baaris ja lõpetada viimases jalgpalli vaadates, sest Sebastian on väga suur fänn. Need tüdrukud läksid minema, polnud vist suurimad jalkafännid, ja me jäime kahekesi kuni mingisuguse teise vahetusõpilaste grupiga kokku saime, et kõik koos koju minna. Oli jutt taksost, aga tegelt läksime ikka bussiga, sest meid oli siiski liiga palju. Mõnusalt pikk sõit koju läbi öise Hong Kongi. Jõudsime tagasi vist 3-4 paiku. Nii palju siis unerütmi paika seadmisest, eks. Mõngingaid fakte ja niisama huvitavaid tähelepanekuid jälle vahepeale: - Kui üks kohalik õpilane ütles, et mu ühikas on tuntud vaikuse ja rahulikkuse poolest, siis teine ütles, et sellele lisaks on see tuntud ka ilusate tüdrukute poolest. Eks ma siis võtan komplimendi omaks. - Ja tuli see laks ära, et nägin umbes enda pöidlasuurust prussakat ka siin. USAs elades nägin selliseid esimest korda. Õnneks mitte kunagi siseruumides, ainult väljas. Siin samamoodi, aga jooksis mu kodu lähedal ringi. - Olen siin mõned korrad kasse ka näinud ja ühe korra veetsin ühe kiisuga 5 minutit paitades ka, hästi armas kaisukas kiisu oli. Kahjuks oli pime, et pilti teha. - Tundub, et mu mälu on ka päris hea, sest mul on igasugused vajalikud numbrid endale teadmatagi pähe jäänud. Mul on 11-kohaline telefoninumber peas, 8-kohaline õpilasIDnumber peas jaaa 6-kohaline vetsukood ka. Hea töö!... Aga vot 4-kohaline välisuksekood pole peas. Ma tean, mis numbriga see hakkab, ja ma võib-olla tean kõiki numbreid ka, mida see kood sisaldab, aga suvalises järjekorras...? - Paar sellist pisiasja, millest ma polegi otseselt rääkinud: siin on vasakpoolne liiklus ja korra ma astusin natukene valel ajal teele, sest ma ei saanud täpselt aru, kummalt poolt midagi tulema pidi. Aga kõik hästi, midagi ei juhtunud. Siis on siin samad stepsliotsad, mis Inglismaal, ja näiteks poed on siin väga kaua lahti. Kesklinnas on enamik riidepoed jms kodutarvete jne kauplused lahti 22-23ni. - 23. augustil olin ma oma kursakaaslasega samal hetkel Hong Kongis. Ta on pärit muidu Filipiinidelt, kus ta suvel perel külas käis korraks, ja nüüd lendas tagasi Eestisse vahemaandumisega HK-s. Ta kahjuks unustas ära, et ma siin juba olin, avastas seda alles üsnapea lennkile minnes, muidu me oleks isegi jõudnud kokku saada. - Praegu on kämpus jälle pigem tühi, sest suur osa erasmustest on kuskil reisil ja paljud kohalikud pole veel sisse kolinud, kuigi neid igapäevaga aina rohkem tuleb. Ma salamisi siiski loodan, et äkki saan ikka üksinda tuppa jääda. - Ühikates on äärmiselt tundlikud suitsuandurid, minu ühikas on need viimase 3 päeva jooksul juba 2 korda tööle läinud. Sebastian rääkis, et ühe korra läks tema majas ka alarm tööle samal ajal, kui ta magas, ja ta oli väga unesegases situatsioonis. Siis aga tulid tuletõrjujad ja jõuga lükkasid ta ukse lahti, sest väidetavalt oli tema tuba selle allikaks. Midagi otseselt nagu ei juhtunudki, eeldati, et järelikult läks õhukonditsioneeri midagi ja see omakorda puhus selle siis suitsuandurisse...? Väga normaalne. - Nagu ma aru olen saanud, siis kohalikel on kaks nime: Hiina nimi ja Inglise nimi ja nad kasutavad neid siis... ee... vastavalt olukordadele? - Ma ei tea, kas ma seda juba siin rääkisin, kuidas ma hirmsasti tahtsin toa põrandat pesta, sest see oli hirmus kiiresti mustaks läinud, aga kuna meil siin puhastustarbeid pole, siis otsustasin seda teha niiskete salvrättidega. Peaks mainima, et see on vist üks väheseid kordi, kus ma nautisin seda, et põranda pinda üsna vähe on. Ma ei kavatse mingeid asju ostma hakata enne, kui ma endale toakaaslase saan, sest ma usun, et ta võtab palju asju ise kodust kaasa; siis vaatan edasi, mida võiks hankida. Igatahes oli see üks vahva kogemus jälle ja mu kursakas Eestist viskas nalja, et võin nüüd CVsse kirjutada, et kohanen olukorraga kiiresti ja kasutan ära vahendeid ning võimalusi, mis parasjagu saadaval on. Ühel päeval muidu läksin välja tolle kohaliku tüdrukuga, kellest ma korraks juttu olen teinud ?üleval pildil). Ütlesin, et meil olid sarnased huvid ja ilmselt lähme kuhugi mingi päev. Mul oli õigus. Peale ta tööd saime linnas kokku ja ta viis mu esimest korda HK Islandile. Christy on ülivahva giid, seltskond ja isegi hea fotograaf mu enda kaameraga. Jalutasime ringi, ta rääkis mulle natukene ajalugu, natukene toidust ja muidu viskasime niisama nalja, ega mul rohkem polegi midagi otseselt rääkida. Aa, ja ääramiselt armas temast oli minu toitumise pärast muretseda; ta otsis välja koha, kus ma ka süüa saan! Viisin taanikad ka kusjuures sinna ja kõik on sellest Vietnami-pärasest restost päris sillas! Ühtlasi jõudsime Christyga järeldusele, et ma olen tegelikult asiaat lõksus eurooplase elus ja kehas, sest ma rääkisin talle, et ma proovisin poodides riideid, puhast huvist, millele oli peale kirjutatud ''Asian Fit'' ja need sobisid mulle täiesti ideaalselt. Pluss, jutu käigus tuli välja, et ma olen suur karri ja tofu fänn. Pluss, mulle meeldib pigem soe kliima kui külm... ja palmid, palmid, palmid! Ühesõnaga, meil oli väga vahva ja ma olen äärmiselt tänulik temale, et ta mulle ümbruskonda näitas, minuga aega veetis ja lihtsalt vahva oli. (Sorri, seekord minust rohkem pilte kui tavaliselt) Mmmm, söögiga on muidu natukene nadi, igapäev kiirkaerahelbed ft kiirnuudlid ja puuviljad/marjad, kui kuskil väljas ei käi, ja ma arvan, et see on üks põhjuseid, miks mu näonahk minuga koostööd ei tee, aga see võib praegusel hetkel olla mis iganes - kliima, uni vms. Nüüdseks juba 24 tundi on kogu aeg vihma sadanud ja välku löönud. Väga lahe ilm on ja kusjuures, mulle meeldib see troopiline lõhn, mis väljast tuleb. Natuke nagu seal troopika majas Tallinna Loomaaias, aga mitte nii tugev. Ja täna ärkasin suurest ehmatusest hirmsalt tugeva äikese-paugu peale üles. Ma arvan, et ma pole kunagi midagi sellist kuulnud. Ja nüüd on meeletu äikesetorm tagasi. Mu tuba on kottpime, ainsaks valgusallikaks on arvutiekraan ja meeletud valgussähvakad õuest. Okei, okei, aitab küll. Ma seekord panen hoopis siia lõppu ühe laulu, mis mul terve päev täna peas keerelnud on. Lähen istun natuke aknal, kuulan seda vihmasabinat, vaatan äikesetormi ja äkki lähen magama ka. Tsau! Vol 3 ehk video ja pildid, sest midagi muud ma teinud pole. Et, eeee... kuna ma olen viimased 2 päeva üksinda ringi vegeteerinud ja üsna vähe aega päriselt väljas veetnud, siis ma mõtlesin, et prooviks oma kaamerat katsetada... ja ennast katsetada? Ja tegelikult on natukene hirmus ja vastik sahin video taustal, aga noh. Tundub, et lemmikvärve demonstreerin ka, väga patriootlik minust. Eile käisin toidupoes, hankisin süüa ja ostsin muid olulisi tarvikuid ning sattusin toast välja ühel päeva parimal hetkel, sest valgus oli väga mõnus ja mahe ja otsustasin kooli kämpusest ja hoovist natukene pilte teha.
Ma tegelikult kirjutan headest asjadest ka, aga seda lõpus. Positiivsematel toonidel ikka parem lõpetada, aga negatiivsed ju siiski jäävad rohkem ette ja neist tahaks kohe lahti saada. Üsna puder-ja-kapsad postitus tuleb vist. Hiljem täpsustan, mis värk on. Tänaseks olen siin Hong Kongi-maal veetnud 3 täispäeva, mis on olnud täis nii palju infot, et kirjuks kisub juba. Täna ma nägin kooli kämpuses esimest korda nii palju inimesi vist, sest lõpuks oli nädalasisene päev ja paar olulist asja toimusid ka: sain kätte oma õpilasIDkaardi ning õhtul oli nö õpilaskodu koosolek, kus meile räägiti üle olulised asjad ja see on reaalselt kõik, mis ma täna teinud olen. Arutasime taanikatega juba mitu päeva, et kuidas see võimalik on, et me siin ümberringi nii vähe inimesi liikumas näeme, et kus kõik õpilased küll on. Igatahes, ID kättesaamiseks kulus mul järjekorras 3 tundi. Mul hakkas vahepeal õhupuudusest ja tühjast kõhust nii paha, et peale 1.5 tundi järjekorras seismist ma tulin järjekorrast ära ja läksin istusin mujale, sest muidu ma oleksin lihtsalt minestanud, aga vähemalt sain hoopis suure hunniku kohalike õpilastega tuttavaks, kes kogu seda asja ja olukorda seal majandasid. Seegi tore. Lühidalt eilsest ka. Magasin pool päeva maha ja taanikad läksid ilma minuta linna. Ma kogusin mitu tundi julgust, et üksinda neile järgi seigelda, aga tegelikult oli kõik palju lihtsam kui ma arvasin ja kuna nett on mu telefonis olemas, siis zero problems what-so-ever. Muidugi oli terve päev meeletult vihmane ja ma unustasin oma vihmakeebi maha, nii et tilkusin lihtsalt kogu õhtu. Muidu pole nagu hullu, sest õhk oli ikkagi soe, aga siseruumides on nii tugev konditsioneer, et seal hakkab küll külm. Me seiklesime muidu lihtsalt kuskil ringi. Ma pole kindel, millises linnaosas me käisime, aga mul on väga palju ilusaid pilte! Mulle meeldib pildistada, kui on hämar ja/või vihmane, sest siis ei riku päikese tugev valgust pilte ja vihm annab peegeldusega nii palju juurde, see on väga vinge, mu meelest. Lisan siia vahele ühee suuure(!) hunniku eile Hong Kongis linnakesksemas kohas(ma ei oska kuidagi neid nimetada, sest kõik on linn, aga mõni piirkond on rohkem linn kui teine... mõistate?) tehtud pilte, kus värviliste vihmavarjudega taanikad eneselegi teadmata mu pilte kaunistasid. Okei, nii, las ma nüüd siis vingun natuke ja toon välja miinused, mis mulle ette on jäänud: - Ühika tuba pole mitte millegagi pesta, pole ei harja, ei tolmuimejat ega moppi. See tähendab, mis täna ka elamu koosolekus välja tuli, et me peame ise endale need asjad kõik hankima. Minu meelest äärmiselt nõme. Mul pole nende hankimise vastu midagi, aga see tähendab, et iga semester on vahetusõpilased endale siia pesemisasjad ostnud ja siis, mis, minema need visanud? Miks ei ole kuskil ruumi või kogumiskohta nende jaoks. Jabur! - Mul ei ole pliiti. See on endiselt suur probleem, sest tänu(noh, mitte tänu, aga selle pärast) sellele on mu kogu õhtune tegevus olnud nii kaootiline ja lõbimõtlematu ja uimane, sest mu kõht on lihtsalt nii tühi ja ma igatsen normaalset toitu nii väga. Tahtsin ukulelet mängida ja siis õppesoodustuse vormi allkirjastamisega tegeleda ja pilte arvutisse laadida ja lennupileteid vaadata ja ma olen kõigega poole peale jõudnud ainult. Väga nõme. Sellest ka see kogu puder-kapsad teema. Ja kell on juba rohkem kui 2 öösel, aga kuna ma olen endale eesmärgiks võtnud mingid asjad ära lõpetada, siis ma ei saa enne magama minna, kui need tehtud on. Seega unerütm on ikka paigast ära! Üleeile jäin alles 5st magama, ärkasin 11-12 vahel ja eile jäin 3st magama, ärkasin alles 12. Ikka täiega Eesti ajas veel. Kuna ma olin enne nii uimane, siis lihtsalt tund aega mõtlesin, mida teha tahan ja kogusin jõudu selle tegemiseks. Ja nüüd söön Eestist kaasa toodud šokolaadi ja saan sellest korraks energialaksu ja siis pärast jälle kahetsen, sest lähen liiga hilja magama. Ikka juhtub! Õnneks kohustusi pole liiga palju veel. Aga söögi teema on jama, sest mul ei ole kuskilt endale süüa hankida ega kohta, kus seda teha. Täna sõin kaerahelbeputru, friikaid, banaani ja mango ja kõik. Sellest ka ilmselt mu väsimus ja kõik muud lood. Eks ma veel uurin ja mõtlen, mida teha. - Saame enda isikliku(pildiga) õpilassõidukaardi (edaspidi Octopus card) alles kunagi septembris või oktoobris. Sellega saab sõitudelt 50% alla ja nii on ülimõistlik liigelda. Mul on küll hetkel õnneks Carmeni oma, aga pean ikka ajutise hankima, kui see augusti lõpuks kehtivuse lõpetab. - Toas pole prügikasti. Täiega häirib. Ja paljud kohalikud viskavad prügi ja toidujäänused jms kõik vetsude prügikasti, sest see jääb enne ette kui ''köögi''nurk või puhketuba. Ja see haiseb! - Mul on vaja nii palju asju osta, et natuke paha hakkab. Pesu pesemiseks pesupulbit vms, siis uusi lahtiseid jalanõusid, sest need ütlevad KOHE üles, lühikesi pükse, sest neid on mul sellise kliima jaoks liiga vähe, nõudepesemisvahendeid ja köögirätikuid ja siis põrandapesemisvahendeid ja ma ei tea, mida kõike veel. Praeguse seisuga ma olen iga päev poes käinud ja see on natuke tüütu ja rahast hakkab ka kahju, aga mis sa teed, selline on elu. - Enamik asju on siin küll kahes keeles(st kohalik ja inglise), näiteks nii liiklusmärgid kui ka selline pisiasi nagu poes nimesilt, et tegu on poeassistendiga; küll aga kõik inglise keelt ei oska. Paljud saavad aru vähemalt natukenegi, aga olenevalt piirkonnast seda siiski kõik ei valda. Minu piirkond on nö veidi mahajäänum, seega on kohati keeruline, kui midagi spetsiifilist küsida tahta. Aga turistikam piirkond peaks väga okei olema, eks ma kunagi uurin välja. - Ma pean veel miinuse alla panema selle, et ma peale enda vist juba 3 punapead näinud. I don't like. Ma polegi eriline enam siis. :'( Ok, aga nali naljaks, räägin parematest asjadest ka. + Alustan sellest, et sisseelamine on tehtud äärmiselt mugavaks ja kogu see süsteem, mis nad loonud on, on hästi toetav. Meil on ''buddy'' süsteem, mis natukene mingil määral on TLÜs võrreldav tuutoritega, aga mitte päris. Iga vahetusõpilane saab endale ühe buddy (tõlkes midagi semulaadset vms), osad peavad oma buddyt jagama, aga mul on isiklik buddy. Ta aitab sisse elada, vastab kõikidele küsimustele, juhatab sind igale poole, kui vaja on, ja lihtsalt on suureks toeks. Mul on väga lahe buddy! Kirjutas mulle meili päev enne, kui ma tulema hakkasin, ja siis edasi suhtleme Whatsappis. Vastab alati mu rumalatele küsimustele. Täna saime esimest korda päriselt kokku ka, sest ta veel ei ela kämpuses, aga pidi korraldusliku poole pärast siia tulema. Ta tundis mu kohe ära ja siis tuli mu juurde rääkima. See oli hirmus, sest ma nime järgi isegi ei teadnud, kas tegu on poisi või tüdrukuga. Vastus: poisiga. Aga ta on tõesti vahva! Ta ütles, et me võiks mingi päev linna avastama ka minna ja see oleks küll temast no tõeliselt tore. + Hea uudis on ka see, et mul on isegi juba vetsu kuuekohaline uksekood peas! Ma tihti igaks juhuks kontrollin üle, aga siiani tundub peas olevat see. + Teine hea asi seoses koodidega on see, et kuna me saime oma Student ID-d täna, siis ma ei pea välisuksel enam koodi trükkima, seega saan ainult sellega viibates sisse. Jehhuu! No more codes! + Esimene sõna kohalikus keeles(hääldusena, aga mitte kohalikus kirjapildis veel) on ka selge: 唔該 (hääldus: mgooi) ja tähendab aitäh. :) + Tundub, et siin on palju asju õppevälises programmides teha. Igal ühiselamul on enda sporditiimid erinevates alades ja siis mingi aeg kõik ühikad võistlevad omavahel. See tähendab, et kui kõik hästi läheb, saan jälle võrkpalliga liituda, jee! Võib-olla lauatennisega ka, aga selle üle ma veek mõtlen. Samuti meie ühiselamu ''vanem?'' on ka joogaõpetaja, seega, kui taaskord hästi läheb, saan joogasse ka jälle mingi aeg minna. Juhhuu, eks paistab! Üks selline +- asi on ka. Ma olen ainus eestlane. See on hea mu arengule ja mugavustsoonist välja tulemisele, aga samas midagi pole parata, ilmselt tekib kunagi üksildustunnet ka, aga see on normaalne. Sest näiteks Taanist on 5 inimest, Rootsist 13, Hollandist mingi vähemalt 6, Hispaaniast ja Prantsusmaalt ja Saksamaalt ka ikka suur hunnik. Enamik tulid lausa oma koolikaaslaste või sõpradega siia. Seega neil on juba palju mugavam olla. Paljud lähevad ka enne kooli kuhugi reisile juba. Tahaks ka vist minna, aga pole selliseid sõpru veel. Samas mulle isegi meeldib see, et ma ei saa siin mugavusest eesti keelt kasutada, jälle saab kuhugi areneda ja midagi harjutada. Ühesõnaga, eks kõik paistab ja kujuneb jooksvalt nagu ikka. Ahhaa, ma lõpetan sellega, et eile, kui ma linnapoole metrooga sõitsin, siis ma pole vist ku-na-gi oma elus nii täis metrood kohanud. Võib-olla kogemata liikusin tipptunnil ka. Parim osa selle juures oli see, et ma sõitsin vist ühe protestiala alt läbi, sest me seisime kolmes erinevas peatuses kokku vähemalt 15 minutit paigal. Kogu aeg tuli teade, et vabandame hilinemise pärast ja anname infot, kui saame edasi sõita. Mingi aeg ütles juht mikrofoni ka midagi, aga muidugi mitte inglise keeles. Igatahes, protesteerijatega ma otseselt kokku ei puutunud, rahvamasse ei kohanud, aga tagasitulles olid ühe metroopeatuse seinad kõik igasugu sõnumeid ja vabadusi kuulutavaid teateid täis. See oli mu meelest isegi ilus! Aa, ja, muide, kui täna sealt järjekorrast ära tulin, siis istusin kohalikega kokku, sest ma läksin otsisin oma buddy üles ja ütlesin, et ma ei jaksa, ma pean istuma. Jäin siis kohalike korraldajatega seal ühte ringi ja sattusin nii mitmega igasugustest asjadest jutustama, mis oli maruvahva. Ühe tüdrukuga vist isegi lähen mingi aeg linnapeale, meil paistavad sarnased huvd olema. Nad on kõik nii meeletult sõbralikud ja abivalmid ja uudishimulikud ja see kõik on nii armas! Natukene rääkisime sellest protesti asjast ka ja minult küsiti, palju ma sellest enne teadsin ja kas ma kartsin tulla. Kui aus olla, siis mina ei kartnud, aga mõned inimesed mu ümber muretsesid mu pärast rohkem kui ma ise. Jällegi, väga numps! Igatahes, kuhu ma jõuda tahtsin, oli see, et ka üks õpilane käis ise protesteerimas too päev ja rääkis, et tegelikult on kõik väga rahulikud ja väga mõistvad ning üritavad seda sõnumit siiralt rahuga edasi anda, aga vahel lihtsalt politseinikud olevat ise asjata agressiivsed olnud. Eks asja ise nägemata ei saa ma seda tõepähe võtta, aga lihtsalt, huvitav oli kuulata. Tuli nüüd üks suur hunnik putru ja kapsast. Ma loodan, et oli vähemalt põnev!
Muidu on vist kõik hea ja põnev, nagu algusele ikka omane. Nautige siis praegu neid tihedaid postitusi, kuni mul kõik veel uus on ja kuni mul veel kooli pole ja selleks rohkem aega jääb. See söögiteema kriibib hinge, sest kogu energia ja tuju jms sõltub sellest ja unest, agaaa... eks näis. Mul on nii-nii-nii heameel, kui mitmeid inimesi huvitab, kuidas mul läheb ja et mulle ikka kirjutate ja uuritakse ja kõik värk-särk, te tähendate mulle nii palju, spasibo! Kallid ja järgmise korrani! Ma ei tea, mis värk on, aga pildid ei taha minuga üldse koostööd teha, ma proovin mingi aeg hiljem. Igatahes on mul esimene päev enam-vähem seljataha juba jäänud. See, kuidas ma eile üldse kohale jõudsin, oli muidugi omaette koomika. Midagi rasket õnneks polnud. Lennujaam oli üsna rahulik ja pigem tühjemapoolne, kohvrit ootasin ca 20-30 minutit, aga õnneks see tuli, kõik terve ja olemas. Rattad natukene kriuksuvad, aga selle kohta ma midagi rohkem kommenteerida ei oska. Mul oli kaks varianti: tulla ühikasse kas taksoga või bussiga, aga kuna ma tahan proovida vähemalt millegi arvelt raha säästa, siis tulin bussiga. Ma isegi Tallinnas kodus ei kasutanud taksot üldse. Alati kõndisin jala koju linnast, kui midagi enam ei sõitnud. Lennud möödusid iseenesest väga toredasti ja ilma viperusteta. Ainus naljakas hetk oli see, kui Helsinkis väravas istudes järsku mind nimepidi kutsuti, pardaleminekuni oli kena tund kindlasti. Korraks ehmatasin täiesti ära, aga nad pidid lihtsalt mu dokumendid üle kontrollima, viisa ja pagasinumbri jms süsteemi lisama. Me tegime ka lennujaamas vahel nii, et kui meil aega oli, siis kutsusime reisijaid enne välja, et mingi probleem võimalikult kiiresti ära lahendada. Piltidega alustan sealt, mis eelmisesse postitusse panna tahtsin: Kuna mul oli kolm lendu, siis otsustasin, et maksan väikese summa juurde, et saada vegantoitu lennukis ja ma pean ütlema, et täiesti väärt seda. Nii head toidud olid, peaaegu nagu et mu lemmiktoidud sain! Väga lahe! Qatar on tõesti hea lennufirma. Stjuuard(ess)id olid ka väga, väga viisakad ja abivalmid. Mulle meeldis Helsinkisse lendamise puhul see, et 1. kuna mul on lennujaam kõik sõpru täis, siis sain lennukini vip-teenuse ehk mind viidi lennukini eraautoga, kui teised reisijad läksid bussiga ja 2. lennuki väljumisaeg oli 19.30, aga tõusime õhku umbes 19.21 ja 19.31 oli meie all juba Soome mandripiir. Igatahes väike tutvustus mu toitudest ka(jah, kõik seal on vegan)(nagu ikka, kliki peale, lähevad pildid suuremaks ja näed pildi allkirju ka): Okei, õnneks ma sain varasemalt kokku TLÜ kaudu LU-s (Lingnan University) käinud õpilase Carmeniga, kes andis mulle enda sõidukaardi, millel juba oli natukene raha peal ja mis aitas mul säästa natukene närve. Leidsin õige bussi üles, läksin peale, tegin sisse minnes piiks-piiks ja jälgisin kaardilt, kus ma olen ja millal maha pean minema. Õnneks buss ütleb ja näitab peatuseid ka, seega elu oli mugav. Sinna sõit võttis ca 1h30-40min aega ja ma olin selleks ajaks juba nii väsinud, et jäin bussis 3 korda magama. Aga jõudsin ilusti õigesse kohta. Muidugi sadas meeletult padukat, nii et esimese asjana otsisin oma vihmakeebi välja. Väravatest sisse kõndides näitasin turvameestele oma ühika nime ja nad saatsid mu sinnani. Nemad väga inglise keelt ei valdanud, nii et see oli päris huvitav. Ühikas näitasin oma olulisi pabereid, sain toavõtme ja voodipesu ja siis läksin oma kohvri, seljakoti, ukulele ja voodipesuhunnikuga tuppa. Elan kämpuse lõunapoolses tiivas, C-hoones ja kolmandal korrusel. Siin peaks olema vist 10 erinevat õpilaskoduhoonet ja kuulsin kohalikult üliõpilaselt, et minu hoone stereotüüp on see, et see on kõige vaiksem ühikas. Sobib. Saab vajadusel rahulikult magada ja kuskil mujal lällata. Ühikasse jõudes ma ei osanud kohe midagi peale hakata. Pakkisin mõned asjad lahti ja avastasin, et kapis riidepuid ei ole, seega riided jäid kõik kohvrisse. Ühendasin end wifiga ja hakkasin mõtlema, et järgnevad 2 päeva mitte midagi ei toimu, sest on nädalavahetus ja kõige olulisema, st esimese päeva, ''magasin'' ma maga, sest mind tehti ümber 48h hilisematele lendudele. Oleksin peaaegu 2 päeva juba kohal olnud. Seega kõige olulisim info jms jäi mul saamata. Räägiti korralduslikust poolest, õpetati natukene kohalikku keelt, anti süüa ja tehti kämpuses tuur ning viidi niisama eluga kurssi ja teiste vahetusõpilastega kokku. Pluss Carmen ütles mulle, et see on see aeg, kus saad tuttavaks teiste taimetoitlastega, siis on kohe kergem edasi vaadata, kelle külge end söömise ajaks klammerdada. Mu suurim hirm oligi see, et ma nüüd pean järgnevad kaks päeva üksinda olema, sest ma ei julge midagi teha ega kuhugi minna. Samas vahel lahendab elu osad probleemid minu eest ära ja nii ka seekord, sest läksin mingi hetk vetsu, kus nägin üht eurooplase välimusega neiut hambaid pesemas. Ma esimese asjana kohe kiiresti vuristasin talle: ''Oh, are you an exchange student?'' Ja sealt hakkasime rääkima, et jõudsime mõlemad täna õhtul ja et ta tuli kellegagi koos siia ning homme lähevad tutvuvad kohaga. Jumal tänatud, et ta mind ka kaasa kutsus. Ütlesin, et mu uksenumber on 310; leppisime kokku, et tuleb kell 9 hommikul uksele koputama. Kogu vestlus käis nii, et ta pesi hambaid, mul polnud aimugi, mis ta nimi on või kust ta pärit on. Õnneks ka need mured said hommikul lahendatud. Tema nimi on Katerine ja ta on Taanist. Ma arvasingi, et ta nägi hirmsasti skandinaavlase moodi välja. Ahjaa, üks vahva fakt vetsu kohta on see, et meil on kuuekohaline uksekood vetsu-pesuruumi(= kuna tegu on ühiselamuga, siis mu elamus on üks pikk koridor, kus on 13 tuba ning ühiskasutatav ruum, kus on wc ja pesuruum ühes) jaoks, seega käin seal veel telefoniga koos, sest mulle ei ole see number pähe jäänud. Küll varsti jääb. Pealegi see, kuidas ma avastasin, et see ruum koodiga on, on ka omaette lugu. Öösel oli uks vetsu-pesuruumi lahti, aga hommikul, kui tahtsin hambaid pesema minna, oli see kinni ning lingi kõrval tervitas mind miski, mis nägi väga välja nagu koht, kuhu peaks sisse saamiseks koodi panema. Kuna ma olen natukene selline.. arg inimene.. jah, ma tean, osad teist ei usu mind, aga teate, see nii oleneb olukorrast ja inimestest mu ümber, siis ma ei julgenud alla vastuvõtulauda seda küsima minna ja mõtlesin, et Katerine niikuinii tuleb varsti. Ühesõnaga, kui ta tuli, sain temalt koodi. Sain veel teada, et ühikahoone peauks on ka suletud ja sealt saab sisse kas kaaaa ühe uksekoodiga või õpilaspiletiga, mida meil veel pole. Seega veel koode ja numbreid, juhhei! Igatahes sain oma hommikused tegemised aetud ja sain all kokku veel 3 uue inimesega. Sebastian ja Sara tulid koos Katerinega Taanist, nad õpivad kõik koos keeli ja rahvusvahelisi suhteid. Siis oli kaasas ka Sara toakaaslane, kohalikku päritolu Chayenne, tänu kellele me üldse midagi too päev korda suutsime saata. Alustasime sellest, et hankisime endale kohalikud SIM-kaardid, siis hankisime teistele adapteriotsad ja mulle natukene toitu ning riidepuid. Tegelikult valetan, alustasime sellest, et ta näitas meile koolisööklat, kus kõik peale minu hommikust söid, sest iga toidu sees oli liha või muna või piim. Natukene kurb hakkas, aga pole hullu, küll ma midagi välja mõtlen. Jama on ka see, et ühika ''kööginurgas'' pole ka pliiti ega midagi. Seda isegi ei saa kööginurgaks nimetada, sest see on imepisike boks, kuhu mahub ainult üks inimene, seal on kraan, mikrolaineahi ja kuumaveemasin. Ja pürgikast, mida näiteks ühikatubades ka pole. Ühikas ise on väga väike, aga seal on kõik kapid-riiulid-sahtlid, mis vaja on. Mul on isegi 3 sahtlit praeguse seisuga täiesti tühjad. Üks sahtel käib isegi võtmega lukku, sinna ma peitsin kõige tähtsamad asjad: magusa eestist ja mu dokumendid. Ainsad puudused olid-on söögitarbed ja riidepuud. Peale seiklemisi tulime tagasi ühikasse, mina tegin lõunauinaku, sest öösel magasin ainult 4 tundi ja siis mingi hetk tulid taanikad mulle ukse taha teada andma, et nad lähevad kellegagi õhtul välja, kas oleksin ka huvitatud liituma. Diil! Mul on nii siiralt hea meel, et nad mind kaasavad, sest ma muidu ei julgeks väga toast välja minna ega midagi teha. Muidu pakkisin siis ülejäänud asjad lahti ja vedelesin niisama. Taanikatel ümberringi nii palju tutvuseid, et saime kokku uue kohalikuga, Maxiga, kes käib siin koolis kolmandat aastat. Ta viis meid rohkem ''kesklinna'' poole. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis Hong Kong on jaotatud kolmeks suuremaks territooriumiks: New Territories (kus asub ka mu ülikool), Hong Kong Island ja Kowloon. Seega läksime siis New Territories piirkonnas rohkem asustatud ja rahvarohkemasse kohta sööma sellist asja nagu ''hot pot'', mis kujutab endast ette sellist asja, et sul on keev vesi vürtsika puljongiga, kuhu sa paned sisse mida iganes sa tahad. Sööd palju jaksad, jood palju jaksad ja maksad 18 eurot. Väga lahe kogemus. Naljakas oli ka, sest kõik käis muidugi toidupulkadega ja kuigi tehnika iseenesest on kerge ja ilma toiduta liigutan ma neid õigesti, siis nuudleid sealt nö supist kätte saada oli siiski omamoodi huumor. Aga ma lubasin Maxile, et kui mitte varem, siis semestri lõpuks ma õpin selle maagia ka ära. Veel vahvaid ja mitte nii vahvaid fakte: - Sain teada, et meie ülikoolilinnakus on ca 40 kassi, paljud neist on väga sõbralikud ja neid võib paitada ja neile süüa osta. Mulle väga meeldib!!! Ilmselt saate mu sotsiaalmeedias siis omajagu kassipilte näha. - Elan üsna hõredalt (Hong-Kongile kohaselt hõredalt) asustatud piirkonnas, mis ei ole kõige arenenum ega populaarsem, seega ainult inglise keelega on siin veidi keeruline hakkama saada ja minusugusel täistaimsetoidu-eelistajal on ka natukene keeruline. - Ma nägin täna kämpuses üht umbes peopesasuurust tigu. Väga armas oli! Järgmine kord teen pilti ka. - Siin on joogivee jaoks eraldi kraan. Ja täna tuli seal pigem kuumapoolset vett ja sain teada, et külmaks see vesi ei lähegi. Ah-ah. - Sain Maxilt teada, et levinumad usud siin on budism, kristlus ja katoliiklus. Ta on kristlane ja käib igal pühapäeval kirikus ja ainus asi, mis talle selle puhul ei meeldi, on pühapäevane varajane ärkamine. Ma olen vist veel Eesti ajas, sest kell on kohe 3 öösel ja mul ei ole grammigi und. Aga ma varsti lähen, ausalt; samas, võib-olla on asi selles, et ma sõin üle pika aja soojast toidust kõhu nii täis, et ei saagi veel magada. Nii juhtub ka vahel. Homseks leppisime taanikatega kokku nii, et magame kaua jaksame ja siis lähme linna avastama, sest meil kõigil on nüüd kohalik sim-kaart ja internet ja probleeme kohe poole vähem!
Ja kes muretsevad rahutuste pärast, siis siiani pole ma midagi näinud, kõikjal on olnud täiesti tavaline, pigem isegi rahulik, aga eks see sõltub piirkonnast ka. Ma hoian teid kindlasti kursis! Ma rohkem muretsen selle pärast, kuidas ma söödud saan, kui mul pole ei pliiti, kooli kämpuses süüa ja lähimas ostukeskuses on ka nigel olukord minusuguse jaoks. Aga küll ma midagi välja mõtlen. Ühesõnaga, (ha-ha, siit tuleb sõnu rohkem kui üks) võin öelda, et algus on olnud vahva, mul on heameel, et ma ei pea üksinda ringi nokitsema, aga samas et ma olen veel üksinda toas. Mingi hetk, augusti lõpus, tuleb mulle toakaaslane ka, kes on samuti kohalik. Järgmise korrani! Äll Et, eeeee... Tore on üle aasta aja siin tagasi olla! Ma tegelikult olen kirjutamist igatsenud, aga ütlen ausalt, et ei oska enda igapäevase kool-töö-kodu kõrvalt midagi siia kirjutada. Pealegi, kedagi ilmselt ei huvitaks, kui ma kirjutaksin sellist elust. Aga ma olen uute seiklustega tagasi! Väike sissejuhatus sellesse, mis viimase aasta jooksul peale õpetajakarjääri lõppemist minust saanud on. Otsustasin minna Tallinna Ülikooli. Õpin sellist asja nagu Interdistsiplinaarsed Humanitaarteadused (ingl. k. Liberal Arts in Humanities). Jube keeruline on kergelt seletada, mida see endast kujutab, aga toho-tonti, kool tegi minust artikli, nii et saad seda lugeda siit: www.tlu.ee/ht/meediavarav/blogid/interdistsiplinaarsete-humanitaarteaduste-tudeng-tahtsin-midagi-uuenduslikku. Kuna mu õppetöö toimub inglise keeles, on tegu tasulise õppekavaga. Ja kuna ma pole kullahunniku otsas sündinud, siis pidin ma selle kompenseerimiseks endale töö otsima. Minu õnneks leidsin endale väga laheda töö kõige lahedamas kollektiivis, kus ma kunagi töötanud olen - Tallinna Lennujaama tütarettevõttes Tallinn Airport GH-s. Seda on naljakas minevikus kirjutada, sest nüüdseks, kui mul täpselt aasta täis sai, ma enam ei tööta seal... aga sellest lähemalt hiljem. Olin check-ini ja väravaagent, teisisõnu reisijateenindaja; täiesti võimalik, et osad teist on mind seal näinud (siinkohal tervitan töökaaslasi, teie vast ikka nägite mind, kui mitte keegi teine!). Ma kujutan ette, kui igav seda neil lugeda on, kes kogu selle infoga kursis on. Selle aasta alguses otsustasin, et nüüd on minu aeg vahetusõpingutele minna. Kandideerisin ja voilaa, saingi. Mu esimene eesmärk oli saada Euroopast välja ja teine eesmärk oli minna aastaks ajaks. Need kaks aga omavahel väga ei klapi, sest Euroopast välja minnes saab stipendiumit ainult pooleks aastaks. Ühesõnaga, ma nüüd jätan hästi palju vahele ja jõuan selleni, et ma tegelikult oleksin just pidanud oma esimese öö Hong Kongis veetma. Mis juhtus? Võib-olla enamik teist on kursis, et Hong Kongis on juba viimased kuud toimunud protestid. Need on tegelikult enamasti üsna rahulikud olnud, lihtsalt ulmseliselt suured rahvamassid liiguvad ringi. Ma vast mingi päev hiljem keskendun sellele teemale täpsemalt ja seletan lahti, mis toimub ja miks toimub. Ühesõnaga, tuleb välja, et täpselt nendel päevadel, kui ma pidin lendama, start 13. august ja kohale oleksin jõudnud 14. augusti õhtul, olid protesteerijad üle võtnud lennujaama lausa nii, et esialgu tühistati ära väljuvad lennud ja hiljem ka sissetulevad. Eks muidugi on veidi ärev seda kõike jälgida, kui mõtteis on see, et pole kindel, kas ma üldse lendangi või mitte. Samas ausalt öeldes oli mul pigem üsna optimistlik tunne selle kõige kohta, sest üsna mõttetu on midagi hirmuga teha või kuhugi hirmuga minna. Teeb kõik asjatult palju stressirohkemaks. Hirm on tavaliselt suurem kui asi väärt on. See, kuidas ma teada sain, et ma ei lenda, oli muidugi omaette koomika. Lennujaama tuli mind hunnik inimesi saatma: üks kursakaaslane, ema, kolm töökaaslast, kes tulid oma vabast ajast. Ütlesin siis nendele head aega, kes tsooni sisse ei saanud ja hakkasime töökaaslastega minema. Kuna tegu oli bussiga pardaleminekuga, siis töökaaslased tahtsid mulle oma privileege anda ja mind üksinda uhkesti autoga lennukini viia. Ühesõnaga, hull sebimine käis ja selleks ajaks, kui ma väravasse jõudsin, olid mu kolleegidel (ma keeldun neid eks-kolleegideks kutsumast) väga murelikud näod. Üks neist rääkis telefoniga ja ütles samal ajal, et Alice, sul on mingi kommentaar, sa ei saa lennata. Ma isegi ei kujuta ette, mis nägu mul ees oli, aga seda ma tean, et kõik arvasid, et see on kellegi loll nali. Vaatasin enda kõrge tähtsusega kommentaari ja seal oli tõesti kirjutas, et ''reisijat mitte pardale lasta, ei aktsepteerita Qatari lendudele''. No, tegelikult hüppas süda korra saapasäärde küll. Kohe peale seda helistas mulle keegi. Ma olin juba piisavalt segaduses ja natukene pahane, et peast käis läbi mõte, et praegu on väga vale aeg mingi kõne jaoks. Okei, võtan vastu. ''Hello, is this Ms. Karlson speaking? I am calling from Finnair.'' Noooooniiiii.... See esindaja, kes mulle helistas, rääkis, et seoses rahutustega ma täna lennata ei saa. Kusjuures, ta ei täpsustanud midagi, seega ma eeldasin, et kõik mu lennud peale esimese on tühistatud. Ütles, et mul on kaks varianti, kas nad tühistavad mu piletid üldse ja kannavad raha tagasi või siis teevad mu ümber 48h hilisematele lendudele. Kuna ma niikuinii plaanin sinna minna lõppude lõpuks, siis otsustasin hilisemate lendude kasuks. Üritasin uurida, et äkki jõuaksin vähemalt kellaajaliselt varem kohale, aga sain täpselt samadele lendudele piletid, sest kõik teised lennud olid juba täismüüdud ja ümbertehtud. Seega, lähen ja proovin varsti uuesti. Praegu, kui seda kirjutan, on 15. augusti pärastlõuna. Ilmselt postitan kunagi hiljem, eks näis. Lennuk Tallinnast peaks minema 19.30 vahepeatustega Helsinkis ja Dohas ja kui hästi läheb, siis jõuan 16. augustil kohaliku aja järgi 20.35 Hong Kongi. Eesti aeg on miinus viis tundi, st 15.35. Peale seda oli muidugi päris hea kuulda, kuidas töökaaslane ütles läbi raadiosaatja, et ''kuulge, me peame oma enda kolleegi maha võtma, istekoht 12 Alfa, transiitpagas lõpuga 177 viige ka lost and foundi, palun''. Ja, noh, nii siis oligi. Paljud töökaaslased olid vist isegi rohkem šokeeritud, kui mina ise, kui nägid, et ma peale oma lennu väljumist veel lennujaamas ringi vantsisin. Ühesõnaga, oli kurb ja oli naljakas korraga. Parim osa selle juures oli see, et ütlesin töökaaslastele, et meil on nüüd uus võimalus välja minna ja kujutate te ette, täiesti spontaanselt tulidki vist 10 töökaaslast peale oma tööd välja ja me läksime nautisime õhtut linnas mõned tunnid. Parimad inimesed! Eilse päeva magasin suuresti maha, kuidagi väga uimane oli olla. Ilmselt mingit sorti pingelangus, sest eelnevad ööd olin ma hirrrrmsalt vähe maganud ja üldse olid väga ebameeldivad ja kurnavad päevad. Seega ei osanud ma mitte midagi teha. Oma kohvri ja ukulele jätsin ka lennujaama töötajate puhketuppa, sest mul pole sealt 2 päeva jooksul midagi vaja ja ma ei mõelnudki isegi mitte selle 28-kilose kohvri tagasi tassimise peale. Juba neljandalt korruselt selle alla toomine oli täielik piin. Aga mis seal's ikka, lisan teile natukene vahvaid pilte nii töölt kui ka siis reisile minnes. Sõbrad said mind denied boardingu pärast muidugi 2x ära saata, aga ju nii pidigi minema! Olen teile ilmatumalt tänulik! Okei, vahet pole, need pildid ei lae siin ära. Kunagi teine kord! Nüüd on asjalood nii, et jõudsin Helsinki lennujaama, seega 1 lend 3st tehtud ja algus on tugevam kui eelmine kord. Mul on pardaleminekuni veel tunnike aega, seega äkki jõuan postituse tehtud. Kohe-kohe astun Doha lennule.
Näeme juba Hong Kongis! |
Autor(Vegan)jäätisegurmaanist reisisell. Kuna mu süda kuulub nii mitmetele kohtadele ja inimestele korraga, siis ka see blogi ei keskendu ainult ühele teemale. Tundub sobimatu. Archives
March 2020
Categories |