Ma vist isegi juba tahan, et kool peale hakkaks, sest see tundub hetkel kõige põnevam olevat. Ja kuigi paljud erasmused(ma kutsun vahetusõpilasi nii) teevad omavahel nalju, et ''pfff... keegi tuli siia õppima ka või?'' siis no, andeksi, aga ma natukene tulin seda ka ikka tegema. Huvitav ju! Muidugi mul saab olema äärmiselt põnev oma klassiruume otsida, sest mul pole kämpusetuuri olnud(tänks, Finnair, et mu lende 48h edasi lükkasid) ja siin kämpuses on no... palju maju ja igal majal omad uhked nimed. Lugu on lihtsalt selline, et mul hetkel on natukene igav ja üksik. See lihtsalt seepärast, et mul pole mingit gruppi/koolikaaslaseid, kellega paljud teised erasmused siia on tulnud. Seega ma isegi olen mõelnud, et miks ma nii vara siia pidin tulema. Oleks võinud rahulikult nädalakese hiljem tulla, oleks saanud veel sõprade ja pere jt aega veeta ja lihtsalt olla. Aga noh, oleks-poleks, eksole. Mulle tundub, et sisse on elada kergem siis, kui on midagi üsna kohe teha, sest kui kaks nädalat lihtsalt olla... siis, meh. Ma ei teagi. Võib-olla mulle lihtsalt meeldib vinguda asjade üle? Samas ma tean, et kui kool peal on, siis ma parastan endale, miks ma oma vaba aega paremini ära ei kasutanud ja seda ei nautinud jne. Elu! Paljud on minult uurinud vahepeal, kas ma enam taanikatega ei suhtle või mis neist sai. Ikka suhtlen, aga 2/3 sellest pundist läksid Filipiinidele. Samas, ilmselgelt nad räägivad omavahel suure osa taani keeles, kuigi muidugi kaasavad mind ka ja vabandavad, kui vahepeal liiga pikalt emakeeles rääkinud on. Ja eks neil omad plaanid ja omakeskis kondamised ka. Küll aga sain vahepeal kahe uue taani tüdrukuga tuttavaks, kes on seltskonnale lisandunud, sest nad on teiste taanikatega samalt kursuselt. Käisime nendega eile linnas ja ma nägin ära, milline kohalik ööelu on. Tänavatel karjub ühe baari muusika teisest üle, sind veetakse kättpidi baaridesse, ''we have happy hour, come sit down'' ja samal ajal üritad mitte oma sõpru teiste vahele ära kaotada. Samuti tegid ühed kohalikud, kes olid meiega võrreldes üsna vanad, ma eeldan, et 50-60 kindlasti, ühe taani tüdrukuga pilte, sest... ilus heledate silmade ja juustega eurooplane ju! Seega, minu eeldused läksid paika, et minu juuksevärv pole siin midagi nii eriline. Jõudsime kokku istuda kolmes erinevas baaris ja lõpetada viimases jalgpalli vaadates, sest Sebastian on väga suur fänn. Need tüdrukud läksid minema, polnud vist suurimad jalkafännid, ja me jäime kahekesi kuni mingisuguse teise vahetusõpilaste grupiga kokku saime, et kõik koos koju minna. Oli jutt taksost, aga tegelt läksime ikka bussiga, sest meid oli siiski liiga palju. Mõnusalt pikk sõit koju läbi öise Hong Kongi. Jõudsime tagasi vist 3-4 paiku. Nii palju siis unerütmi paika seadmisest, eks. Mõngingaid fakte ja niisama huvitavaid tähelepanekuid jälle vahepeale: - Kui üks kohalik õpilane ütles, et mu ühikas on tuntud vaikuse ja rahulikkuse poolest, siis teine ütles, et sellele lisaks on see tuntud ka ilusate tüdrukute poolest. Eks ma siis võtan komplimendi omaks. - Ja tuli see laks ära, et nägin umbes enda pöidlasuurust prussakat ka siin. USAs elades nägin selliseid esimest korda. Õnneks mitte kunagi siseruumides, ainult väljas. Siin samamoodi, aga jooksis mu kodu lähedal ringi. - Olen siin mõned korrad kasse ka näinud ja ühe korra veetsin ühe kiisuga 5 minutit paitades ka, hästi armas kaisukas kiisu oli. Kahjuks oli pime, et pilti teha. - Tundub, et mu mälu on ka päris hea, sest mul on igasugused vajalikud numbrid endale teadmatagi pähe jäänud. Mul on 11-kohaline telefoninumber peas, 8-kohaline õpilasIDnumber peas jaaa 6-kohaline vetsukood ka. Hea töö!... Aga vot 4-kohaline välisuksekood pole peas. Ma tean, mis numbriga see hakkab, ja ma võib-olla tean kõiki numbreid ka, mida see kood sisaldab, aga suvalises järjekorras...? - Paar sellist pisiasja, millest ma polegi otseselt rääkinud: siin on vasakpoolne liiklus ja korra ma astusin natukene valel ajal teele, sest ma ei saanud täpselt aru, kummalt poolt midagi tulema pidi. Aga kõik hästi, midagi ei juhtunud. Siis on siin samad stepsliotsad, mis Inglismaal, ja näiteks poed on siin väga kaua lahti. Kesklinnas on enamik riidepoed jms kodutarvete jne kauplused lahti 22-23ni. - 23. augustil olin ma oma kursakaaslasega samal hetkel Hong Kongis. Ta on pärit muidu Filipiinidelt, kus ta suvel perel külas käis korraks, ja nüüd lendas tagasi Eestisse vahemaandumisega HK-s. Ta kahjuks unustas ära, et ma siin juba olin, avastas seda alles üsnapea lennkile minnes, muidu me oleks isegi jõudnud kokku saada. - Praegu on kämpus jälle pigem tühi, sest suur osa erasmustest on kuskil reisil ja paljud kohalikud pole veel sisse kolinud, kuigi neid igapäevaga aina rohkem tuleb. Ma salamisi siiski loodan, et äkki saan ikka üksinda tuppa jääda. - Ühikates on äärmiselt tundlikud suitsuandurid, minu ühikas on need viimase 3 päeva jooksul juba 2 korda tööle läinud. Sebastian rääkis, et ühe korra läks tema majas ka alarm tööle samal ajal, kui ta magas, ja ta oli väga unesegases situatsioonis. Siis aga tulid tuletõrjujad ja jõuga lükkasid ta ukse lahti, sest väidetavalt oli tema tuba selle allikaks. Midagi otseselt nagu ei juhtunudki, eeldati, et järelikult läks õhukonditsioneeri midagi ja see omakorda puhus selle siis suitsuandurisse...? Väga normaalne. - Nagu ma aru olen saanud, siis kohalikel on kaks nime: Hiina nimi ja Inglise nimi ja nad kasutavad neid siis... ee... vastavalt olukordadele? - Ma ei tea, kas ma seda juba siin rääkisin, kuidas ma hirmsasti tahtsin toa põrandat pesta, sest see oli hirmus kiiresti mustaks läinud, aga kuna meil siin puhastustarbeid pole, siis otsustasin seda teha niiskete salvrättidega. Peaks mainima, et see on vist üks väheseid kordi, kus ma nautisin seda, et põranda pinda üsna vähe on. Ma ei kavatse mingeid asju ostma hakata enne, kui ma endale toakaaslase saan, sest ma usun, et ta võtab palju asju ise kodust kaasa; siis vaatan edasi, mida võiks hankida. Igatahes oli see üks vahva kogemus jälle ja mu kursakas Eestist viskas nalja, et võin nüüd CVsse kirjutada, et kohanen olukorraga kiiresti ja kasutan ära vahendeid ning võimalusi, mis parasjagu saadaval on. Ühel päeval muidu läksin välja tolle kohaliku tüdrukuga, kellest ma korraks juttu olen teinud ?üleval pildil). Ütlesin, et meil olid sarnased huvid ja ilmselt lähme kuhugi mingi päev. Mul oli õigus. Peale ta tööd saime linnas kokku ja ta viis mu esimest korda HK Islandile. Christy on ülivahva giid, seltskond ja isegi hea fotograaf mu enda kaameraga. Jalutasime ringi, ta rääkis mulle natukene ajalugu, natukene toidust ja muidu viskasime niisama nalja, ega mul rohkem polegi midagi otseselt rääkida. Aa, ja ääramiselt armas temast oli minu toitumise pärast muretseda; ta otsis välja koha, kus ma ka süüa saan! Viisin taanikad ka kusjuures sinna ja kõik on sellest Vietnami-pärasest restost päris sillas! Ühtlasi jõudsime Christyga järeldusele, et ma olen tegelikult asiaat lõksus eurooplase elus ja kehas, sest ma rääkisin talle, et ma proovisin poodides riideid, puhast huvist, millele oli peale kirjutatud ''Asian Fit'' ja need sobisid mulle täiesti ideaalselt. Pluss, jutu käigus tuli välja, et ma olen suur karri ja tofu fänn. Pluss, mulle meeldib pigem soe kliima kui külm... ja palmid, palmid, palmid! Ühesõnaga, meil oli väga vahva ja ma olen äärmiselt tänulik temale, et ta mulle ümbruskonda näitas, minuga aega veetis ja lihtsalt vahva oli. (Sorri, seekord minust rohkem pilte kui tavaliselt) Mmmm, söögiga on muidu natukene nadi, igapäev kiirkaerahelbed ft kiirnuudlid ja puuviljad/marjad, kui kuskil väljas ei käi, ja ma arvan, et see on üks põhjuseid, miks mu näonahk minuga koostööd ei tee, aga see võib praegusel hetkel olla mis iganes - kliima, uni vms. Nüüdseks juba 24 tundi on kogu aeg vihma sadanud ja välku löönud. Väga lahe ilm on ja kusjuures, mulle meeldib see troopiline lõhn, mis väljast tuleb. Natuke nagu seal troopika majas Tallinna Loomaaias, aga mitte nii tugev. Ja täna ärkasin suurest ehmatusest hirmsalt tugeva äikese-paugu peale üles. Ma arvan, et ma pole kunagi midagi sellist kuulnud. Ja nüüd on meeletu äikesetorm tagasi. Mu tuba on kottpime, ainsaks valgusallikaks on arvutiekraan ja meeletud valgussähvakad õuest. Okei, okei, aitab küll. Ma seekord panen hoopis siia lõppu ühe laulu, mis mul terve päev täna peas keerelnud on. Lähen istun natuke aknal, kuulan seda vihmasabinat, vaatan äikesetormi ja äkki lähen magama ka. Tsau!
0 Comments
Leave a Reply. |
Autor(Vegan)jäätisegurmaanist reisisell. Kuna mu süda kuulub nii mitmetele kohtadele ja inimestele korraga, siis ka see blogi ei keskendu ainult ühele teemale. Tundub sobimatu. Archives
March 2020
Categories |