Ma arvan, et pealkiri on juba üsna iseennast seletav, pole vist vaja edasi lugedagi. Jaaaa pilte seekord ei tule, sest mu arvuti ja telefon ei tee koostööd ja kui päris aus olla, siis mul isegi ei ole eriti uusi pilte. Ilm. Okei, alustame tuulest. Siin on NII tuuline. Ma ei tea, miks ma seda nii suure imestusega ütlen. Ma tegelikult ju teadsin seda ja ma olen siin mitu korda varem käinud, aga... see kuidagi jääb mulle nii palju ette igapäevaselt. Ma olen massiivne külmavares ja ma olen viimasel ajal hakanud end kihiti riietuma ja mul on ikka 3 pluusi ja kampsuni ja talvejopega külm. Täiesti jabur! Olen vist soojast kliimast ära hellitatud. Kodu. Ah, jaa! Enamik teist vist isegi teavad, aga ma lõpus kolisin enda (loodetavasti) päriskoju selleks semestriks! Elan hoopis Utrechtist väljas, Zeistis. Kesklinna on umbes 10km, mis teeb bussiga 20-25 minutit, rattaga kõlakate järgi 30 (jah, ma pole endiselt rattaga sõitnud, aga sellest hiljem). Põhimõtteliselt elan ühe naise eramaja viimasel korrusel. Too naine on oma 50ndates ja tal on 3 last, kes on kõik täiskasvanud ja kodust välja kolinud ja sellest tekkis tal mõte osa kodust välja rentida. See oli natukene ka vist ta laste initsiatiivil, sest nad on öelnud, et õpilasena (ja eriti välismaalasena) on siin raske kodu leida. Seega tegi ta maja viimase korruse ruumi rentimiskõlblikuks. Ja juhuse/õnne/mille iganes läbi leidsime me teineteist ja nüüd siin ma elan! Mul on 16 ruutu tuba, milles on erinevad kapid, riiulid, toolid, laud, suur(!!!) voodi ja isegi enda isiklik pisikene kööginurk. Külmik on küll imetilluke ja ahju mul pole, aga ma usun, et kui ma väga soovin, siis võin vahel majaomaniku enda ahju/kööki esimesel korrusel kasutada. Muidu on kõik väga mugav ja eluks vajalik on olemas ja see tuba on väga, väga hubane ja mulle meeldib siin. Majaomanik on väga tore naisterahvas, ausalt, nii armas. Ma väga loodan, et ma saan sama öelda ka oma semestri lõpus. Näiteks selline lugu, et esimesel õhtul, kui ma tulin, mis oli sel esmaspäeval, 17. veebruaril, tegi ta mulle veganõhtusööki, mis oli ka eriti maitsev! Ta inglise keel on natukene nõrk, aga kui temaga rahulikult rääkida, siis saab kõigest aru ja üldse, saame hakkama! Ta on mulle igapäevaselt ka vajalikke asju tuppa juurde hankinud nagu näiteks hari ja lisapürgikastid, sest me oleme mõlemad tublid ja sorteerime prügi. Samuti veel hankis veekeetja ja wifi ruuteri pikenduse, et mulle korralik nett üles ühenduks. Wc ja vannituba on teisel korrusel ja seda me jagame. Teisel korrusel on veel tema magamistuba, siis 'külalistetuba', kus tavaliselt ta laps(ed) ööbivad näiteks, kui nad külas käivad, ja siis on veel üks lisatuba, mis on natuke nagu pahnatuba. Esimesel korrusel on veel üks wc ja välisuks, kust mõlemad sisse tuleme, siis üks pisike panipaik ja suur tuba ning köök, mis on peamiselt tema privaatne ala nagu teine korruski (v.a. siis vannituba jms), aga kui ma küsinud olen, siis olen võinud kasutada; alguses ta ise ütles ka, et võin suures toas istuda, kui tahan netti kasutada, sest wifi ei ulatanud mu tuppa eriti. Samuti on maja taga aed ja kuur, mida võin mõlemat kasutada ja minu toa kõrval on pesutuba pesumasina ja kuivatusrestiga ja mingid tööriistad jms on seal ka. See maksab mulle 440 eurot kuus, määratud hind, st nett ja vesi ja elekter jms on hinnas, seegi hea. Hind on siinsete standardite kohta okei, kuigi Eestis saaks sellise hinna eest juba omaette korteri. Aga pole midagi teha, olin selliste hindadega arvestanud ja aimasingi, et mu rent jääb 400-500 vahele ilmselt. See tähendab ka nüüd muidugi seda, et ma olen varsti pankrotis ja ma pean endale võimalikult kiiresti töö leidma. Okei, mitte võimalikult kiiresti, ma paar kuud elan veel üle, aga hiljemalt aprillis-mais pean kindlasti töö endale otsima. Kõlab nii halvasti, sest siis on just soe, kui ma tahaks rohkem väljas olla ja ringi käia ja mitte tööd teha. Võiksin mingi töö leida, mida saaks arvutist teha. Vot see oleks päris tore mõneks ajaks. Transport. Ma olen praegused 3 nädalat nüüd sõitnud ainult bussiga, sest ma ei tahtnud endale ratast hankida enne, kui mul kodu olemas on, sest nii kolida oleks muidu päris raske olnud. Nüüd nagu olen ära kolinud ja tegelikult täna tellisin ratta ka ära (mul oli enne dilemma, kas ostan endale ratta või rendin ja otsustasin mitmel põhjusel rentida siiski), aga mul on ka see mure, et siin on tegelikult nii külm! Ma vist tulin Aasiast tagasi täieliku hellikuna, aga midagi pole teha, siin on kogu aeg nii tuuline ja külm + muidugi vihmane. See ei kõla mulle väga ahvatlevalt, et peaksin sellises ilmas päevas vähemalt 60 minutit ratta peal istuma. Ma ei saa aru, kuidas inimesed praegu igapäevaselt sõidavad. Lahe muidugi, ma tahan ka! Muidu minust ei saagi õiget hollandlast. Mu ratas peaks igatahes esmaspäevaks esindusse tulema ja eks ma siis vaatan, mis edasi saab ja kas ma lihtsalt jätan selle kooli juurde seisma kuni soojem on või suudan end kokku võtta. Täna ma avastasin, KUI PALJU RAHA ma olen transpordi peale kulutanud selle kolme nädalaga ja selle peale poetasin vist küll nüüd täpselt kolm pisarat. See summa jääb kindlasti 100 euro kanti, kui isegi mitte rohkem, ja see on täiesti ebanormaalne! Uue elukoha tõttu kulub mul nüüd bussile veel rohkemgi raha, sest see on nii palju kaugemal. Kui ma iga päev sõidaksin linna vahet edasi-tagasi, siis ma kulutaksin nädalas ligi 40 eurot. Fantastiline! Nii saab mu raha palju kiiremini otsa, kui ma olin lootnud ja arvestanud ja see pole nüüd üldse lõbus. Pealegi, kuna mul on veel nii külm (jah, ma olen seda juba mingi kolm korda öelnud, mis siis), siis ma lihtsalt ei taha ka rattasõiduga riskida, sest ma ilmselt võin väga kergesti haigeks jääda nii. Kogu aeg mingid probleemid, eksole? Aga! Bussid siin muidu on päris toredad ja värki. Aga viimasel ajal ma olen aina rohkem sattunud ebaregulaarse bussiliikluse otsa. Täna isegi kaks korda ja selle kahe korra jooksul ootasin busse rohkem kui 40 minutit kokku. Mida värki! Ma ei tea, mis toimub, aga täna hommikul mu buss lihtsalt jäi vahelt ära ja järgmine pidi 10 min pärast tulema ja jäi veel 3 minutit hiljaks, seega ma lihtsalt seisin hommikul bussipeatuses toredad 16 minutit. Õhtul käis mul Alisa külas ja siis ma saatsin teda ära ja me ootasime bussi vist isegi üle 30 minuti, sest 2 või 3 bussi otsustasid lihtsalt mitte ilmuda...? Lõpuks, kui ta buss tuli, siis see seisis mõned minutid kindlasti peatuses ka ja siis üks teine sama numbriga buss tuhises mööda. Üldse ei saa aru, mis värk on, ja nii ei saa midagi planeerida ega arvestada. Sakib täiega! Selle eelneva jutu pärast jäin ma muidugi kooli hiljaks täna ja oi kuidas ma ei salli kuhugi koole/tööle hilinemist, ma tunnen ennast kohe nii hirrrrrmus halvasti. Ja siis istusin loengus ja kirusin peas bussiliiklust ja kujutasin juba eos ette, kuidas ma seda blogis kiruma hakkan. Mille eest ma siis nii palju maksan, eksole? Huh, vähemalt see sai nüüd õlult ära. Mis veel? Peaks ausalt ütlema, et ma olen kuidagi äärmiselt passiivne kõige osas. Siin on väga palju üritusi toimunud vahetusõpilaste jaoks, aga ma olen suurema osa neist lihtsalt vahele jätnud, sest... ma ei viitsi? Pealegi enamik neist lõppevad õhtul sellega, et minnakse kuhugi jooma ja/või pidutsema ja seda ma ka ei viitsi. Sellest tekib natukene hirm, et ma jään äkki millestki ilma. Isegi eile ja täna tühistasin plaane, sest esiteks, mul on rahast kahju ja teiseks, mul on külm. Natuke nõme, agaaaa, see võib olla lihtsalt põhjustatud ka praegusest aastaajast, kus ma pigem vedeleksingi suurema osa ajast kodus. Ja seepärast pole ma eriti aldis sõpru looma ka olnud. Samas mul on Rotterdamis Ingrid, kellega Maria kaudu Koreas tuttavaks sain, siis mu õppekavalt Eestist Raimo on ka seal ja Belgias on Boet ja Amsterdamis on üks tuttav ja Tilburgis on Andjela ja Saksamaal on Renet ja võib-olla kuskil keegi veel ja nii ei ole üldse see eluke nõnda hull! Pisike kõrvalpõige ka sinna, kui tänulik ma olen Boetile ja ta emale. Ma sain põhimõtteliselt lihtsalt 2+ nädalat elada võõra inimesena võõra inimese juures. Me Boetiga teame teineteist küll jah mingi 5-6 aastat, aga ma ta ema nägin alles esimest korda. Ausalt, ma pole ammu nii siiralt heatahtlikke inimesi kohanud. Ma tean, et kui kõik peaks valesti minema, siis mul on vähemalt koht, kuhu pageda. Aitäh, head inimesed, et jaksate olla head! Kool. Sellega seoses on mu pühendumine koolile ka kuidagi eriti madal praegu. Üldse, paljud asjad on nii ebahuvitavad ja lugeda ei viitsi ja filmi vaadata ka ei viitsi ja tähelepanu kestvusaeg on naeruväärselt lühike nagu väiksel lapsel. Ma süüdistan suht palju ilma jaaaa lihtsalt oma laiska olemist. Ja kuna ma ei ole nõus 80 eurot kohustusliku kirjanduse eest maksma, siis ma pean neid raamatuid netist lugema, aga nii pikalt netist lugemine sakib ja mu silmad väsivad ja lihtsalt, noh, et oleks jätkuvalt millegi üle vinguda! Ma ei mäleta hetkel, kas ma olen rääkinud sellest, mis ained mul on? Teen kiire vahepõike sellesse. Siin on semester üles ehitatud teisiti kui Eestis, üks semester jaguneb kaheks blokiks (term) ja mõlemas blokis on 2 ainet, iga aine 7.5 EAP-d, seega ühes blokis 15 EAPd ja semestris 30 EAPd, nagu ikka olema peab. Esimeses blokis on mul kaks ainet: sissejuhatus soouuringutesse(?) (intro to gender studies) ja kirjandusel põhinev kultuurikriitika kursus (literary cultural criticism). See soouuringute kursus, ma ütlen ausalt, on minu jaoks natuke ärritav, sest see baseerub ainult feminismil. Jah, ma saan aru, et naisi on ebareaalselt palju diskrimineeritud, ma olen sellega nõus, aga see on palju paremaks muutunud ja kindlasti muutub ka. Samas on asju, mida ei saa muuta... okei, saab isegi tänapäevase tehnoloogiaga, aga ma pole kindel, kas on vaja (a'la see, et 'naturaalselt' rasestuda saaksid kõik sood). Jaa, ma ei tea, minu jaoks natukene vastuoluline teema ja ma tunnen seda, et natuke kritiseeritakse mehi selles kursuses, agaaaaa.. noh, eks vaatab edasi. Muidu on see väga huvitav ja õppejõud on hästi toredad ja palju uut infot saab ka. Ma lihtsalt tahaks kõiki pooli teada mitte ainult feminismi, kui kursuse nimi on soouuringud...? Hästi vastuoluline ja tundlik teema. Kultuurikriitika kursus on niii kohutavalt teoreetiline ja... igav. Ma ei saa aru, ma korraga olen nagu hea teoorias ja humanitaarias, kui ma viitsin ennast kokku võtta, aga samas ma mõtlen ka seda, et ma tahaks rohkem sellist hands-on ehk praktilist kogemust. Noh, et saaks päriselt midagiu oma kätega ära proovida ja harjutada ja teha. Samas humanitaariaga on jälle see, et üldiselt ei ole olemas vale vastust, kui asi põhineb tekstil või enda arvamusel ehk kui osata seda põhjendada/leida sellele põhjendus, siis on kõik ok ja asi töötab. Jaaa sellele kultuurikriitika ainele sarnast ainet olen ma juba Eestis saanud, see oli täielik peavalu mu jaoks, nii mõttetult rasked kultuuriteoreetikute tekstid, kes 40 lehekülje sees annavad 2 lihtsat(!) mõtet väga uhkelt edasi. Lausa nii uhkelt, et tihti läheb silmist ja kõrvust see mööda, mis nende mõte siis päriselt nüüd oligi. Eks selline see akadeemiku elu ole! Muidu on kõik hästi, mul on oma kodu ja värki ja küll muud asjad ka ise paika loksuvad. Ainult ma ei väsi korrutamast, et ma niiiii väga juba tahaks, et soojemad ilmad oleksid! Ma tean, et tegelikult siin pole külm, aga see tundub nii külmana. Tundub muidu praegu, et veebruar on üldises mõttes selline lihtsalt kulgemise kuu ja märtsis tuleb suuuur ringi tõmblemine ja õppimine, sest mul on juba praegu märtsi keskel kolm suur tööd vaja teha ja need kõik sattusid ühe viiepäevase perioodi sisse. Kõlab lõbusalt. Agaaaa, aitäh, et loete ja viitsite mu elukesega kursis olla. Kui on midagi spetsiifilist, mis teid Hollandiga seoses huvitab, andke teada, üritan välja uurida ja kirja panna. :) Olge paid! Aliska
0 Comments
Leave a Reply. |
Autor(Vegan)jäätisegurmaanist reisisell. Kuna mu süda kuulub nii mitmetele kohtadele ja inimestele korraga, siis ka see blogi ei keskendu ainult ühele teemale. Tundub sobimatu. Archives
March 2020
Categories |