(Laupäevaöiseid emotsioonipuhangud) Ma ei tea, kuis teil, aga ma siin vahel mõtlen, et keegi lihtsalt katsetab ja kombib mu piire, et teada saada, et ''agaaa... mis juhtub siis, kui...''. Sest mõnikord on see lihtsalt ebareaalselt jabur, mis sündmused kõik vahet pidamata lihtsalt 'juhtuvad'(?). Samas ilmselt juba mingi nädala pärast naeran enda üle ja mõtlen: ''Issand, mis mõttetu, asjatu paanika.'' Aga pole viga, eks kõigil on neid olukordi. Täna viskasid mul lihtsalt kõik emotsioonid ja sündmused nii üle, et kohe üldse ei jaksa. Ütleks, et davai, praegu aitab, teeme nädalase pausi ja proovime uuesti. Alustades muidugi sellest, et kodu mul endiselt pole ja mida rohkem ma otsin, seda rohkem ma tahan käega lüüa. Lugesin üle, et ma olen ca 20 meili saatnud, millele olen mingisugusegi vastuse saanud ainult ühele; pluss, vähemalt sama palju otsa neid kirjasid (ilmselt pigem 30-40), mis ma ainult FB vahendusel saatnud olen. Ja lihtsalt viskas kopa ette. Ei jaksa enam. Ja siis ma mõtlen sellele, et ma hetkel 'elan' täiesti võõra inimese juures põhimõtteliselt puuküürnikuna (ei ole puu-küürnik, puuk-üürnik). Ja siis läheb isu natuke veel rohkem ära. Ja ei jaksa enam kelleltki seda ''oh, palju edu, ma loodan, et varsti leiad'', ''küll kõik lõpuks korda saab'' juttu kuulata. Leian, jah. Saab, jah. Võiks kiiremini. Mul vist kükitab kuskil kuklas mingi meeletu karmavõlg, mille ma olen täiesti ära unustanud, mh? Aa, ja see viimane korter, mida pidin neljapäeval vaatama minema... seda muidugi ei juhtunud, sest kellegi õde otsustas selle toa endale võtta, ''sorry''. Lisaks sellele tundub lihtsalt juba iga pisidetail äärmiselt anti-Alice olevat. No näiteks nagu see, et olen Andjelal külas, kes elab Tilburgis, mis on rongiga ca 40-minutilise rongisõidu kaugusel. Kõik on väga tore ja mul on siiralt heameel, et ma tulin, aga paar päeva tagasi anti Hollandile tormihoiatus, mille tuuled jõudsid siia suunas vaikselt just täpselt selleks ajaks kui minagi ja on oodata osaliselt või täielikult häiritud liiklust. Mis tähendab seda, et igaks juhuks pean ma juba homme lõunapaiku pooles sääred tegema, et ma tagasi Utrechti jõuaksin, et ma esmaspäeval kooli jõuaksin. Tahest tahtmata tekkis selline tunne, et miski peab ikka mu plaanid alati ära rikkuma. Meelde tulevad ikka suuremad sündmused nagu USAst varem tagasi kolimine, HKst varem tagasi kolimine, Tilburgist varem Utrechti tagasi sõitmine ja nii see edasi veerebki. Ma saan aru, et midagi otseselt pole katki ja see pole mingi massiivne probleem, aga kui kõik pisidetailid juba kuhjunud on, siis... jah, teate vast isegi. Ja siis ma olin täielikult selle piiri vahel, et tahaks korraga nii väga, väga olla üksinda ja omaette kõige selle keskel, aga ainult seal, kus on turvaline ja tuttav (Eesti kodu) või siis olla koos kellegi toreda ja lähedasega, siis oleks ka kergem. Tormist kirjas muidu siin: https://www.iamexpat.nl/expat-info/dutch-expat-news/monster-storm-ciara-hit-netherlands-weekend?fbclid=IwAR3hQIhHfoS4LoPzqm_ySo2JzCwbR_Kv6V_-F-oLhNsFSbyIwJJiODaXCzo. Väike väljavõte tekstist: ''The British and German media are called it a “monster storm” and people are advised to secure their garden ornaments, lawn chairs etc., shut their windows and stay indoors if possible. The storm, at wind force 9, will bluster in from the northwest of the country, bringing with it gusts of wind reaching 120 km/h on the coast.'' Lisaks sellele tekkis mul paar päeva tagasi paanika, et mul on mingi hambajuure/igemepõletik või midagi, maru valus oli olla. Hammas kuskilt otseselt ei valuta, aga ige on ägedalt tundlik päris kenad mitu päeva. Siis otsustasin, et kui järgmine nädal ka valutab, siis hakkan uurima arsti kohta. Mõni päev nüüd edasi ja täna on teisipäev ja ma jätkan blogiga. Head uudised on need, et see mis-iganes-valu on mu suust kadunud. Oh, ole sa tänatud, mu tervis. Ühesõnaga, jah, kuigi mul oli Tilburgis mega-mega tore, siis mul tekkis laupäeva õhtul üks väike murdepunkt, aga eks see kuulub mu olukorra juurde ka, midagi pole teha. Andsin endale aega ja sain üle, aga natuke maailma lõpu tunne oli küll. Et miks ikka minul kogu aeg midagi sellist juhtub ja bla-bla-bla. Kiire kokkuvõte Tilburgist: väga, väga armas ja pisike linn. Seal on kõige lahedam raamatukogu üldse, mis ma oma elus näinud olen, see vist isegi võitis eelmisel aastal mingi auhinna, kui ma nüüd ei eksi. Andjelat oli ka muidugi supertore näha, samas ka nii kummaline. Kui me rongijaamas kokku saime, siis ma esimese asjana ütlesin talle, et see on nüüd küll esimene kord, kui me teineteist nii paksude riietustega näeme. Kodude rindeilt endiselt uudiseid pole ja ma olen sellest väsinud. Mulle meeldib, kuidas ma üritan võimalikult paljudele sellest rääkida, et kõik oma kõrvad lahti saaks hoida ja edasi uurida, kas kellelgi on midagi, aga mulle tuleb teistelt vastu ainult: ''midaaaaaaaa?? kui kahju!! loodan, et leiad!!'' Ok. Tänks. Ma loodan ka. Tell me something I don't know. Kooliga kohandumine on ka vaikne protsess. Ma ei oska mingit seisukohta võtta, ma nagu üsna segaduses, sest ma olen iga päev (v.a teisip, siis mul vaba) koolis ainult 2 tundi. Ilmselgelt on siin eriti tugev rõhk sellel, et ise peab kogu aeg jooksvalt õppima, agaaaa natuke raske on, kui ma ei saa seda koduteemat kaelast ära juba. Mõtlesin, et viin teid kurssi ka mõnede huvitavate/veidrate faktide ja tähelepanekutega. - Liiga paljudes kohtades ei saa maksta mastercardiga. Mul ainult mastercardid ongi. Väga nõme ja kummaline. Nii et praegusel hetkel elan jälle ainult sularahaga, nagu oleks Hong Kongis tagasi. On mõned teatud kohad, kus neid kasutada saab: näiteks transpordikaardile saab raha laadida. Kusjuures tavalises toidupoes neid vastu ei võeta, mis on kõige jaburam asi üldse. Kohvikutega ka kunagi ette ei tea. Seega, väike soovitus teistele Hollandisse reisijatele: varuge sularaha. - Aa, selle eelmise punktiga kokku käiv veider punkt on ka see, et kui sul on sularahaga makstes mingi imelik summa, ütleme et 17.48 ja sa annad 20 eurot, siis sulle antakse tagasi sularaha ka umbes nii, nagu tuju on... Vahel antakse 3, vahel 3.50 ja kui sul VÄGA veab, siis 3.52. Ma arvasin ainult, et mul on sellega ebaõnne olnud, aga täna poes üks naine hakkas oma raha lugema ja vaidlema, et ei saanud täpset summat tagasi, vaid vähem kui pidi. Selle eest aga läks mul täna poes 15.51, ma andsin 20 eurot ja pakkusin 51 senti ja ta küsis ainult 50 senti ja tagasi sain viieka, nii et ma ausalt ei tea, mida nad korraldavad seal. - Nende rahvuslikuks toiduks tuleb kuulutada sai. Või siis võileib. Nad söövad seda 24/7 igaks puhuks, igal kujul, igal võimalusel. Võileib on nende jaoks terve söögikord. Hommikuks saia šokolaadikreemi ja šokolaaditükkidega ja lõunaks võileiba ja õhtuks veel saia. See on päris kummaline, kuigi ma teadsin seda ja kuigi mulle meeldib ka sai, siis noh... harjumatu vast ikka. Näiteks mu sõbra ema räägib, et ta sööb lõunaks lihtsalt kuiva saia ja ta ei taha sinna peale, sisse või kõrvale mitte midagi. Ausalt, mida iganes. :D - Hollandlastel on kombeks välja minna märgade juustega. Siin on praegu VÄGA tuuline ja külm(ok, normaalsete inimeste keeles 'jahe'). Ja nad teevad seda iga päev ning siis vuhavad märgade juustega mööda linna ringi oma ratta seljas. Normaalsed tegelased. Mu sõbra ema läheb ka iga päev märgade juustega välja. Ma vist natuke olen kade ka? Ma parem ei hakkaks testima, ma ilmselt jääks kohe haigeks. - Kuigi neil on kodus võimalus kasututada soojustust ja radiaatoreid, siis väga suur hulk neid lihtsalt ei kasuta ja kodud on tuulest läbi tõmmatud külmakambrid. Ma pole kindel, mis värk sellega on. - Lõpetuseks üks mulle natuke isiklikum fakt: mul on ühes loengus 21 inimest, kellest 3 on eestlased... mida? Seda oli nii naljakas teada saada, kui me esimesel seminaril omavahel end tutvustasime. Teine tüdruk, kes klassis end tutvustas: ''Hello, I'm Laura. I'm from Estonia.'' ja siis juhuslikult ta kõrval kohe järgmine neiu: ''Hello, I'm Alisa, I'm..... also from Estonia.'' ja siis jäi paar inimest vahele ja tuli ''Hi, I'm Alice and apparently I'm the third Estonian here.'' Raudselt kõik mõtlesid, et mida need kolm eestlast nüüd nii äärmiselt imestunud on. Agaaa noo... Mul Hong Kongi koolis ei olnud ju ühtegi eestlast ja ma poleks mitte kedagi kohanud ka, kui ma poleks Postimehega kokku saanud. Alisaga me nüüd hängime palju koos, ta on siin vahetusaastal, seega see on ta teine ja viimane semester ja ta rääkis, et eelmisel semestril ta ei kohanudki eestlaseid nii, seega tal oli väga heameel selle uudise üle. Laura kohta ma ei tea mitte midagi peale selle, et ta on täiskohaga õpilane ja enne loengu algust, kui ta kellegagi klassi ukse taga inglise keeles rääkis, siis ma ta aktsendist juba aimasin, et ta on eestlane. - Kui Eestis (ja mul näiteks ka Hong Kongis) üldiselt õppejõud ise annab kogu õppematerjali kas väljaprinditud kujul või laeb selle kuhugi üles, siis siin lihtsalt antakse viited peatükile/tekstile vms ja siis ma pean ise hakkama seda otsima....? Eeee? Ja siis vahel ei ole neid asju üldse kuskil netis olemaski ja tegelikult peaks minema ja endale nüüd raamatu ostma, sest üldjuhul on raamatud raamatukogust välja laenutatud. Igas kursuses on vähemalt ka 1 kohustuslik kirjandus ja siin on see nagu tõesti kohustuslik (Eestis on see selline... nii ja naa) ja need peab 100% ise ostma. Vaatasin siis, et üks mu raamat maksab 47 eurot ja teine oli vist kuhugi 30 kanti. Eeee, ei aitäh? Siin on semester jagatud kaheks, esimeses pooles (kuni aprill) teed 2 ainet ja siis teises pooles (alates aprilli lõpp) teed veel 2 ainet. Seega, et ma nüüd kahe aine jaoks ostaks endale mingi 80 euri eest kaks raamatut? Ei-ei-ei-ei... aga aitäh. Raamatukogudes neid ei ole või on väga väikestes kogustes ehk saadaval pole midagi. Ja ma endiselt pole täielikult kindel, mida ma teen, aga peaks võimalikult ruttu midagi välja mõtlema. Lõppu mu lemmikfakt: Ja mis te arvate, kuidas tänane blogiüllitis sündis? Ma mõtlesin koju jääda, et õppida. He-he. Siin ma siis nüüd olen. Maru palju õppisin täna ikka küll! Byeee!
0 Comments
Leave a Reply. |
Autor(Vegan)jäätisegurmaanist reisisell. Kuna mu süda kuulub nii mitmetele kohtadele ja inimestele korraga, siis ka see blogi ei keskendu ainult ühele teemale. Tundub sobimatu. Archives
March 2020
Categories |